Mis on mikrobioom ja milleks seda vaja on?

Inimese mikrobioom kujuneb välja esimese kahe-kolme eluaasta jooksul. Mikrobioomi kujundavad geneetiline eelsoodumus, toit, ravimid jm keskkonnategurid.

Soole mikrobioom mõjutab lapse organismi immunoloogilist, endokriinset ja neuronaalset arengut ning mängib seega olulist osa lapse tervises ja arengus.

Saab alguse üsasiseselt

Imiku mikrobioomi kujunemine saab alguse üsasiseselt. Arvamus steriilsest üsasisesest keskkonnast on ümber lükatud üsna hiljuti. Tänapäevased uurimismeetodid on võimaldanud kindlaks teha, et ka platsentas, lootevees ja -kestadel leidub mikroobe. Paljudes uuringutes on platsentas leitud klostriide, laktobatsille, bakteroide, enterokokke, stafülokokke, propionibaktereid, kui nimetada sagedamini esinevaid mikroobe. Platsentaarne mikrobioom on sarnane ema suuõõne mikrobioomile. Seega sünnib vastsündinu märkimisväärse mikrobioomiga, mis pärineb platsentalt ja amnioniõõnest ning toetab loote metaboolse- ja immuunsüsteemi arengut.

Täpne ülekande mehhanism pole teada

Mikroobide ülekande täpne mehhanism ema soolest ja ilmselt ka suuõõnest verre ning edasi platsentale ja amnioniõõnde ei ole teada, kuid on leitud, et ema mononukleaarsed vererakud kannavad raseduse ajal baktereid või nende geneetilist materjali ning needsamad bakteriaalsed agensid esinevad ka vastsündinu ja imiku roojas. Üsasisene mikroobide koosseis on oluline raseduse lõppe suhtes (ajaline vs enneaegne sünnitus), sest valgevererakkude arv ning interleukiin-6 kontsentratsioon lootevees sõltub mikroobidest. Kui lootele on sattunud potentsiaalselt patogeensed e haigusttekitavad mikroobid, näiteks Ureoplasma spp tupe kaudu ülenevalt ema põletikulistest kuseteedest, tekivad loote immuunsüsteemi regulatsiooni häired ja infektsiooni risk. Infektsiooni peetakse enneaegse sünnituse üheks sagedasemaks põhjuseks. Enamgi veel, mitmed enneaegsele vastsündinule iseloomulikud haigused, eriti nekrotiseeriv enterokoliit on ilmselt osaliselt seotud üsasisese düsbioosiga. Samuti võib enneaegse sünnituse riskiks olla ema periodontiit e hambajuurepõletik. Hiljutised uurimused on näidanud, et ema rasedusaegne infektsioon või stress võib põhjustada loote aju arengu ja edaspidi lapse neuroloogilise arengu häireid. Uurimustes on leitud, et enneaegse sünnituse riski võib vähendada probiootilise toidu (näit hapukapsas) söömine raseduse ajal. Toiduga saadud probiootiliste mikroobide (näit Lactobacillus GG, Bifidobacteriun longum) DNA on leitud inimplatsentas ja vastsündinu mekooniumis e looteroojas.

Tähtis on loomulik sünnitus ja rinnapiim

Imiku mikrobioomi edasine areng sõltub ema-lapse mikroobivahetusest ning keskkonnateguritest, millest olulisim on loomulik toit – rinnapiim. Oluline on ka sünnituse viis ja kohene nahk-naha kontakt emaga (või isaga). Vaginaalse sünni korral saab vastsündinu ema tupe mikroobid, milles domineerivad laktobatsillid ja bifidobakterid, mis on ka edaspidi lapse mikrobioomi valdavad mikroobid, keiserlõike korral aga ema naha mikroobid. Mitmed uurimused on leidnud selle sünnil omandatud mikroobide erinevuse lapse roojas veel kuni kaks aastat.

Rinnapiim mõjutab imiku mikrobioomi oma mitmete koostisosadega. Rinnapiimas ja rinnanibul on leitud streptokokke, laktobatsille, enterokokke, atsinetobaktereid, bifidobaktereid jm. Imiku soole koloniseerivad esmalt fakultatiivsed anaeroobid (enterobakterid, enterokokid, streptokokid jt), ning edasi kiirsti anaeroobid (bifidobakterid, laktobatsillid, bakteroidid, klostriidid). Bifidobakterid on valdavad soolemikroobid.

Inimoligosahhariide piimasegudes pole

 

Mõned nendest mikroobidest, näit nõned kolibakterid, streptokokid, klostriidid, stafülokokid, on potentsiaalsed haigustekitajad, mille edasist kasvu pidurdavad lootevõide lühikese ahelaga rasvhapped ning ternes- ja rinnapiima oligosahhariidid. Imiku piimasegudesse ei ole inimoligosahhariide siiani olnud võimalik lisada. Rinnapiima mikrobioom muutub imetamise käigus ning mikroobid kaovad rinnanäärmest pärast imetamise lõppemist. Rinnapiima mikrobioomi muudab ema kehakaal ja sünnituse viis: ülekaalulistel sünnitajatel ja keisrilõike korral on bakterite hulk rinnapiimas tavalisest väiksem.

Rinnapiima mikroobid kaitsevad haigusttekitavate bakterite sissetungi ja ülekasvu eest sooles ning toetavad soole lokaalse immuunsüsteemi küpsemist. Rinnapiima bifidobakteritel ja laktobatsillidel on aktiivne probiootiline toime, mis on suurem kui laialt reklaamitud kaubanduslikel probiootikumidel. On leitud, et rinnapiim kujundab lapse soole mikrobioomi glükaanidega, mida on nimetatud ka rinnapiima kaitseteguriteks. Need on oligosahhariidid, glükoproteiinid (laktoferriin, lüsosüüm, sIgA, laktoperoksüdaas jt) ning glükolipiidid. Glükaanid toimivad ka prebiootikumidena. Glükaane imiku piimasegudes ei ole või on need liigivõõrad, sest imiku piimasegud on tehtud lehmapiima alusel.

Tahke toit muudab mikrobioomi

Imiku soole mikrobioom hakkab muutuma täiskasvanu soole mikrobioomile sarnasemaks tahke toidu lisandumisel imiku dieeti ehk siis teisel elupoolaastal. Muutumine on tingitud rinnapiima vähenemisest toidus, mitte uue toidu lisamisest. Uute toitude lisandumisel säilib lapse soolestikus siiski bifidobakterite ja laktobatsillide ülekaal. Imiku piimasegu põhitoiduna saavate imikute soole mikrobioom on enam sarnane täiskasvanute mikrobioomile, on ebastabiilsem kui rinnalastel, kuigi ka neil on valdavateks mikroobideks bifidobakterid.

Äripäev
28. December 2017, 11:11

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi