Vii oma aju jõusaali

Tänases inforohkes maailmas ei suuda me püsida hetkes. 47% ajast ei ole inimeste tähelepanu tegevusel, mida ta parasjagu sooritab.

Aastakümneid olid teadlased veendumusel, et meie aju areneb mingi etapini, misjärel täiskasvanu aju on valmis ja muutusi pole võimalik sisse viia. Tänapäeval ütlevad teadlased aga, et aju on neuroplastiline ja seda saab treenida tähelepanu hoidma.

Üks võimalus on kasutada mindfullness tehnikaid, rääkis Noviti nõustamis- ja koolituskeskuse asutaja, kliiniline psühholoog ja mindfulness´i koolitaja Kärt Lust-Paal Tervise innovatsioonikonverentsil.

Tehnika õpetab märkama

Mindfulness ehk teadvelolek on struktureeritud harjutuste kogum, mis aitab treenida tähelepanu. See on  tähelepanu suunamine erilisel viisil eesmärgipäraselt praeguses hetkes ja hinnanguid andmata. Mindfullness on nagu aju jõusaal. See õpetab oma mõtteid, tundeid ja kehalisi aistinguid märkama.

Igapäevaselt oleme rohkem tegemise kui olemise režiimil, tõdes Kärt Lust-Paal. Mindfullness harjutused aga õpetavad maha astuma automaatpiloodilt, olema rohkem hetkes, mitte vältima ja edasi lükkama; olema avatud erinevatele olukordadele, ka rasketele. Olulisel kohal on mõtete analüüs, mõistmine, et need on lihtsalt mõtted, mitte „faktid“.

Mindfullness harjutusi saab rakendada igapäevatoiminguid tehes. Näiteks kui jalutama minnes tulevad pähe muremõtted, siis saab muretsemise asemel suunata tähelepanu oma jalataldadesse ja väga detailselt tajuda jalutamise protsessi.

Kärt Lust-Paal tõdes, et mindfullness valdkonnal on veel palju areneda, kuid mida me täna teame, on see, et antud tehnika abil saab treenida tähelepanu ja keskendumisvõimet, see õpetab oskuslikumalt toime tulema stressirohkete olukordadega, toetab mäluprotsesse ning soodustab paindlikumat ning teistega arvestavat käitumist meeskonnas.

Mindfulness pole vastus kõikidele elu probleemidele, kuid aga annab laiema vaatenurga, usub Kärt Lust-Paal.

Kõige vähem püsib tähelepanu tööl

Me ei suuda püsida hetkes, meie mõtted käivad mineviku ja tuleviku vahet. Harvardi teadlased on läbi viinud uuringu, mis näitas, et 47% ajast ei ole inimeste tähelepanu tegevusel, mida parasjagu sooritatakse. Uuringu jaoks loodi äpp, läbi mille küsiti katses osalenutelt, keda oli 2250, erinevatel juhuslikel päeva etappidel, millele nad parasjagu mõtlevad, millega tegelevad ja uuriti ka inimeste meeleolu. Leiti, et inimese tähelepanu püsib tegevusel kõige vähem siis, kui tehakse tööd. Kõige paremini püsib tähelepanu füüsilistel harjutustel ja seksuaalvahekorras olles. Lisaks saadi teada, et hajali meele seisundis on inimesed õnnetumad kui hetkes olles.

Äripäev
19. December 2017, 11:10
Vaata EST või RUS arhiivi