Uus võimalus geenipangaga liituda

Geeniproov võetakse veeniverest.
Geeniproov võetakse veeniverest.Foto: Veiko Tõkman
Riik eraldab järgmisel aastal viis miljonit eurot arendusprojektile, mille käigus kogutakse 100 000 inimese geeniandmed ning lõimitakse need igapäevameditsiini, et anda inimestele tagasisidet personaalsetest geneetilistest riskidest.

Projekti eesmärk on anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis.

Projekti raames on kavas koguda 100 000 inimese geeniproovid ja koostada nende põhjal individuaalsed geenikaardid. Eesmärk on luua võimalus geeniandmete sidumiseks tervise infosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot.

"Meil on tänaseks piisavalt palju teadmisi nii geenidega seotud haigestumise riskidest kui ka ravimite toimimise individuaalsetest eripäradest, et hakata neid süsteemselt igapäevases tervishoius kasutama," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. "Koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooliga võimaldame veel 100 000 inimesel liituda geenivaramuga, et anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis ja seeläbi panus tuleviku tervishoidu."

Geeniproovide kogumist, genotüpiseerimist ja esmast analüüsimist juhib Tartu Ülikooli Geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 52 000 Eesti inimese geeniproovi. Samuti panustab ülikool oma kogemusi ja kompetentsi geenidoonoritele tagasiside andmise süsteemi loomisse ja tervishoiutöötajate koolitamisse geeniandmetel põhineva tagasiside andmiseks patsientidele.

Tervise Arengu Instituudi teadusdirektori Toomas Veidebaumi sõnul on tegemist teadusprojektiga, mille tegelikud perspektiivid ja võimalused võivad selguda alles aastate pärast. "Täna on osapooltel selge soov ja ka riigi rahastus aasta jooksul võimalikult paljudelt inimestelt geeniproovid koguda ja need genotüpiseerida. See on suurepärane algus," ütles Veidebaum. Tegelik teadustöö algab aga alles siis, kui proovid on kogutud.

Äripäev
21. December 2017, 11:51
Vaata EST või RUS arhiivi