Noore teadlase 9 soovitust aju paremaks kasutamiseks

artu Ülikooli ajuteadlane ja psühholoog Jaan Aru
artu Ülikooli ajuteadlane ja psühholoog Jaan AruFoto: Raul Mee / Äripaev
Keskendumine on aju jaoks raske: see elund väsib mõttetööd tehes samamoodi nagu lihased. Kuidas teda vormi ajada?

Inimene saab õppida aju efektiivsemalt kasutama ja keskendumist, nagu ka lihaseid, treenida. Tartu Ülikooli ajuteadlane ja psühholoog Jaan Aru annab 9 soovitust. 

1. Moluta
Arvatakse, et ollakse seda edukamad, mida rohkem tööd rabatakse, tõdes Aru. Tegelikult ei pea, ei tohigi kogu aeg tööd teha, kui tahetakse efektiivsed olla. Katsed näitavad, et sageli tulevad lahendused siis, kui molutatakse, sest otsmikusagar, mis mõtlemist juhib, laseb siis protsessid vabaks. Seejuures on oluline, et molutataks ilma nutiseadmeta, kuid seda tänapäeva inimesed enam hästi ei oska, tõdes Aru. Kui ollakse nutiseadmes, ei ole aju vaba. Nutiseadmes olemise asemel tuleks liikuda, vannis käia, lastega koos mängida.

2. Keskendu ühele ülesandele
Ebaefektiivne on teha kõike korraga. Me mõtleme ja õpime efektiivselt ainult siis, kui me keskendume. Mitut asja korraga tehes ollakse peamises tööülesandes vähem efektiivsed. Aru lükkas ümber ka müüdi, nagu oleksid naised paremad rööprähklejad kui mehed. Tegelikkuses teevad nii mehed kui naised mitut asja korraga hästi siis, kui üks tegevustest on muutunud nii automaatseks, et sellele ei pea enam mõtlema, nt toidu valmistamine.
Aru tõdes, et tähelepanu hoidmine on raske ning aju on kerge häirida. Välised sisendid, nt keegi liigub või postkasti tuli uus meil, häirivad meid tohutult. „Meie aju pole loodud tänapäeva töökeskkonna jaoks,“ tõdes Aru. Ta märkis, et meie aju on ikka veel nagu korilasel: ta reageerib igale krõpsule ja liikumisele, et vältida seda, et inimesest endast kellegi sööks saaks.

3. Pane segajad kinni
Et aju keskendumise juures vähem häirida, tuleb tööd tehes välised segajad kinni panna: teised brauserid, telefon jne. Kuid isegi kui paned välised segajad kinni, tulevad seesmised segajad: “Äkki tuli see tähtis e-mail. Mida ma õhtul süüa teen.“ Seepärast peab võitlema ka seesmiste segajatega. Seda aitab teha järgmine nipp.

4. Planeeri oma aega ja aju
See tähendab, et tuleks panna kirja ülesanded punktide kaupa. Kui ühte ülesannet täidad, pead olema otsustanud, et see praegu kõige tähtsam.

5. Tee tippasju tippajal
Kui on vaja mõelda tähtsa asja peale, tuleb selle tegemine planeerida nö tippajale, mil mõte kõige paremini töötab, nt hommikul. Tippaeg tuleb hoida oma ajana.

6. Viiluta tööülesandeid
Isegi kui oled valinud kõige tähtsama tööülesande ja tegelete sellega oma tippajal, siis aju ikka püüab asju edasi lükata, leides põhjusi, miks praegu ikkagi ülesannet täita ei saa. Abiks on, kui tööülesandeid viilutada. Näiteks pane kirja „tee kaks slaidi“, mitte „tee ettekanne“. Selliste juppide täitmine aitab eesmärgile lähemale jõuda.

7. Tee pause ja vajadusel tuku
Kui on tehtud 25 min tugevat tööd, siis pärast seda võib teha pausi, kas liikuda või hoopis tukastada.

8. Treeni keskendumise musklit
Kuna keskendumine on nagu lihas, siis on võimalik seda ka treenida. Kuidas? Kui tahetakse milleski paremaks saada, peab seda harjutama. Sama lugu on keskendumisega: peab püüdma pikemalt ja paremini keskendunult töötada. „Võtke seda sportlikult, väikesed sammud aitavad edasi,“ julgustas Aru.

Aru tõdes, et tema soovitused võivad tunduda väga masinlikud ja võib tekkida küsimus, kuhu jääb loovus. See, kuidas me loovusest mõtleme, on tihti müüt. Arvatakse, et idee lihtsalt tuleb pähe. Teaduslike uuringutega on aga leitud, et loovuse aluseks on alati keskendumine tööle. Innovatsiooni tegemiseks on vaja, et aju mõtleks, et ta sünteesiks infokildudest suuremat ühikut. Et väikestest infokildudest suured teadmised kokku pakkida, on vaja aega. Keskendumise ajal tekivad uued seosed. Loovus ongi uued seosed teadmiste vahel, mis me oleme kokku kogunud. Siiski andis Aru veel ühe soovituse.

9. Aruta produktiivselt
Kui oled keskendunud, loonud ajus uued üksused, siis tahad oma mõtteid jagada ka teistega. Ideede vahetus on kasulik. Kui üks aju loob uued ideed, siis puudub tsensuur ja iga idee tundub hea. Kui asju arutama kahata, saab tagasisidet. Teised inimesed juhivad meie ideid ja ütlevad ilmselgeid asju, mille peale me ei tulnud.

Artikkel on kirjutatud Jaan Aru Tervise innovatsioonikonverentsil peetud ettekande põhjal.

Äripäev
08. December 2017, 12:56
Vaata EST või RUS arhiivi