Mida teeb alkohol inimkehale?

Keha reageerib alkoholile nii, nagu oleks organismi sattunud ohtlikku mürki. Tegelikult lood just nõnda ongi.

Alljärgnevas Imelise Teaduse artiklis antakse ülevaade alkoholi mõjust inimesele organite kaupa.


MAKS

Maks püüab alkoholi organismist väljutada, ent selle käigus hävib osa maksarakke ega taastu enam kunagi. Samal ajal kui maks alkoholiga võitleb, ei suuda ta vereringest kõrvaldada kõiki ülejäänud kahjulikke aineid ning need pääsevad nt aju kahjustama. Rohke alkoholitarbimise tagajärjeks on alkohoolne maksapõletik ning viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos. Samuti võib tekkida maksavähk.

SÜDA

Alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid. Selle tagajärjel tekivad rütmihäired. Süda laieneb, sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus.

VERERINGE

Alkohol aitab kaasa kõrge vererõhu tekkimisele. Kui alkoholitarbimine jätkub, ei pea ajuveresooned enam vastu ja muutuvad hapraks, nende rebenemisel tekib verejooks ajju. Alkohol laiendab ka perifeerseid veresooni ja võib seetõttu kaasa tuua keha liigjahtumise. See on seda ohtlikum, et samal ajal tekitab alkohol petliku soojatunde.

RINNAD

Alkohol ja sigaretid suurendavad rinnavähi tekkimise riski.

MAGU JA SOOLESTIK

Alkoholi imendumine verre algab juba maost, samas kui toitained imenduvad alles peensooles. Kui jook on gaseeritud, siis on imendumine veelgi kiirem. Alkohol ärritab magu ning kui ta ei suuda alkoholiga enam toime tulla, püüab ta mürgist vabaneda oksendamise teel. See on mitte üksnes ebameeldiv, vaid ka ohtlik, sest oksendamine võib toimuda magamise ajal ja ummistada joobnu hingetoru. Pidev alkoholitarbimine võib tekitada verejooksu maos.

NAHK

Alkoholitarvitajate nahk näeb välja vanem ja kulunum kui karskete inimeste nahk. Lisaks võib alkohol põhjustada näo veresoonte lõhkemist, mistõttu nägu või nina hakkab punetama.

SILMAD

Alkohol ajab silmad paiste ja punaseks.

AJU

Miljardid ajurakud suhtlevad omavahel virgatsainete ehk neurotransmitterite vahendusel. Kui alkohol jõuab ajuni, häirib see neid väga nõrku keemilisi signaale. Reaktsioon aeglustub, mõte muutub segaseks ja taju moonutatuks. Halveneb mälu, väheneb õppimisvõime, tekivad tasakaaluhäired, unehäired, keskendumisvõime häired ning depressioon. Tõsisemateks tagajärgedeks võivad olla dementsuse, langetõve, hallutsinatsioonide ja kõnehäirete ilmnemine.

SUU

Alkohol muudab hingeõhu ebameeldivaks, lagundab hambaid ja võib tekitada kõri-, suuõõne- ning neeluvähki.

SÖÖGITORU

Alkoholi ja allaneelatava suitsu koosmõju loob soodsa pinnase söögitoruvähi arenguks. Alkohol suudab tubakast eraldada vähkitekitavaid aineid, mistõttu üheaegne joomine ja suitsetamine võimendavad teineteise kahjulikke mõjusid.

HORMONAALNE REGULATSIOON

Alkohol häirib normaalset hormooniproduktsiooni, näiteks kasvuhormooni tootmist, mille tagajärjel jääb keha kasv kängu. Tasakaal uute valkude loomise ning vanade lammutamise vahel kaob ning ülekaalu saavutab lammutamine. Kaltsium väljub luudest, mistõttu need muutuvad hapraks, ja hambad hakkavad lagunema. Nii meestel kui naistel väheneb sookohaste suguhormoonide tootmine, suureneb aga vastassoole omaste suguhormoonide tootmine.

IMMUUNSÜSTEEM

Alkohol surub maha immuunsüsteemi toimet ning takistab nt valgete vereliblede võitlust kahjulike bakteritga jt võõrkehadega, mistõttu inimene haigestub kergemini.

KOPSUD

Immuunsüsteemi kahjustamise tõttu suureneb risk haigestuda kopsupõletikku ja tuberkuloosi.

RASEDUS JA IMETAMINE

Naine saab kõik oma munarakud sündides kaasa, neid ei teki elu jooksul juurde. Alkohol kahjustab munarakke ning kui kahjustunud munarakk ükskord viljastub, võib sellest sündida väärarenguga laps.
Alkoholi tarbimine raseduse ja imetamise ajal kahjustab last otseselt. Esimesel juhul jõuab alkohol ema vere kaudu otse looteni ning põhjustab sellele tüüpilisi alkoholikahjustusi, nt vaimseid häireid. Teisel juhul jõuab alkohol lapseni emapiima vahendusel. Intellektuaalsuse ja käitumise puudujäägid ilmnevad isegi neil lastel, kelle emad joovad raseduse ajal mõõdukalt, keskmiselt 7 – 14 drinki nädalas (üks drink = 1 klaas veini või pool pitsi viina).

KÕHUNÄÄRE EHK PANKREAS

Kõhunääre eritab toidu seedimiseks vajalikku nõret, milles sisalduvad ensüümid aitavad toiduaineid lõhustada. Lisaks toodab kõhunääre mitmeid hormoone, näiteks insuliini, mis aitab glükoosil verest rakkudesse imenduda. Alkohol kahjustab kõhunäärme rakke ning häirib ensüümide tootmist, samuti võib see kaasa tuua ägeda põletikulise haiguse pankreatiidi tekke.

Äripäev
06. December 2017, 10:12
Vaata EST või RUS arhiivi