Kellakeeramisega kaasnevad tervisriskid

Soome algatusel arutab Euroopa Parlament praegu suvise ja talvise kellakeeramise ärajätmist. Sellega seoses on ka Eesti Unemeditsiini Seltsil oma arvamus.

Ööpäevase rütmi periood on 24 tundi. Me sõltume valge ja pimeda aja tsüklist, mida seadistatakse iga päev uuesti, et säilitada ööpäevaste rütmide tempo. Unemehhanisme reguleeritakse pidevalt  tsirkuleerivate hormoonide ning ajustruktuuride töö kaudu.

Une ja ärkveloleku rütm on bioloogiliste rütmidega tihedalt seotud, kusjuures viimased mõjutavad oluliselt inimese käitumist ja tervist. Parim puhanud enesetunne saavutatakse individuaalset biorütmide alusel toimivat une ja ärkveloleku rütmi arvestades.

Me ei võta kohe omaks suvisele või talvisele ajale üleminekut ehk kella keeramist tunni võrra ette- või tahapoole. Uue unerütmiga kohanemiseks kulub keskmiselt 2 nädalat, mistõttu tuleb arvestada, et tavapärane töörütm võib olla sel ajal häiritud. Seejuures vanematel inimestel kulub kohanemiseks rohkem aega.

Kellakeeramisega kaasneb kogu ööpäevase biorütmi tunniajaline nihutamine. Vähest magamist peetakse tänapäeval järjest enam levivaks tervise riskiteguriks. On leitud, et öötöötajad ja vahetustega töötajad on suurema terviseriskiga ja nende haigestumine teatud haigustesse on kõrgem.

Kellakeeramine, suvise ja talvise aja kehtestamine põhineb elektrikulu arvestusel.

Viimastel aastatel on uuritud kellakeeramisega seonduvalt inimeste une ja ärkveloleku rütmi ning tervisenäitajaid. Mõnede uuringute põhjal on just vahetult suvisele ajale ülemineku järgselt täheldatud enam südamelihase infarkti haigestumist ning liiklus- ja tööõnnetusi. Arvatakse, et kellakeeramisega seonduvad kulud meditsiiniliste probleemide lahendamiseks ületavad oluliselt elektrienergia säästuga seotud tulud. Seega kellakeeramise lõpetamine ja talvise või suvise aja püsiv kehtestamine inimese tervise seisukohalt võib olla mõistlik otsus.

Meie põhjanaabrid soomlased on maailmas juhtivad uneteadlased. Nende ettepanekut lõpetada kellakeeramine ja minna jäädavalt üle talveajale tunnustas Soome Parlament. Talvise aja valik põhineb päevavalguse intensiivsuses, valgemal ajal on ärkamine kergem. Soomlased on saatnud ideetasandil ettepaneku Euroopa Liidule arutamiseks.

Meie und on vaja enam väärtustada. Maailmas tehakse järjest enam uuringuid unemeditsiini vallas. Euroopa Uneuurijate Seltsis ja Eesti Unemeditsiini Seltsis ei ole kellakeeramise teemat veel lähemalt arutatud.  

Äripäev
07. December 2017, 10:42
Vaata EST või RUS arhiivi