Raviplaastrid muutuvad täpsemaks

Elekter, mikronõelad ja ultraheli aitavad viia ravimolekuli läbi ihu, kirjutab Soome arstide leht Mediuutiset septembris uudsetest ravimeetoditest.

Läbi ihu ehk transdermaalselt raviaine vabastamise raviplaastrite kliinilisi kasutuselevõtte lisandub tasapisi, kuid kindlalt. Samal ajal muutuvad raviplaastrid tehnoloogia abil järjest targemateks. 
“10 viimase aasta jooksul on areng olnud märgatav. Turul on juba kümneid plaastreid ja see turg on maailma mastaabis kümneid miljardeid eurosid väärt,” rääkis Helsingi ja Ida-Soome ülikoolide biofarmakoloogia professor Arto Urtti.

Soomes on kliinilises kasutuses nikotiiniplaastrid ja samuti ka valuplaastrid, plaastrid Alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve ja inkontinentsi raviks. Angiini ja merehaiguse iivelduse ennetamiseks on erilised hormoonplaastid.

 

Uudsed plaastrid tulekul

Kuid näiteks Ameerika Ühendriikides on valik märksa suurem. USA toidu- ja ravimiamet FDA kiitis eelmisel aastal heaks raviplaastrid laste ADHD ja masenduse raviks. “Transdermaalne annustamine sobib kõigile tavalistele ravimiainetele, mille annus jääb alla 10 milligrammi ööpäevas ja mis koosnevad väikesest ja hästi rasvlahustuvatest molekulidest. Nahk on hea ja kompaktne membraan, mida raviained läbivad aeglaselt,” rääkis Urtti.

Turule on tulemas juba ka raviplaastreid, mis toimivad läbi väikese elektriimpulsi või kobestavad nahapinnast kemikaali asemel eelkõige elektrilöögi või ultraheli abil.

“USAs on kliinilises kasutuses sumatriptaani elektriimpulsi abil läbi naha annustav migreeniplaaster, mis, tõsi küll, on tekitanud lokaalseid nahareaktsioone. Elektri abil manustatavad ravimid on nüüd läbi löömas ja see võib laiendada raviplaastrite kasutusvaldkonda oluliselt,” jätkas Urtti.

Plaastrid insuliini manustamiseks

Tema sõnul on ka suuremamolekuliste proteiiniravimite transdermaalset elektrilist kasutust uuritud palju. “Samas ei ole õnnestunud neid raviplaastreid kliinilisse kasutusse võtta,” jätkas ta. “Oleks tore, kui proteiiniravimid, eelkõige bioloogilised ravimid, võiks annustada läbi ihu plaastritena selle asemel, et neid süstida.”

Üks põnevamaid ja oodatumaid arendamisjärgus olevaid targa raviplaastri uuringuid on seotud diabeediraviga.

Sellised plaastrid peaksid mõõtma vere glükoosisisaldust ja annustama vastavalt vajadusele ise vajaliku koguse insuliini mikronõelte abil. Diabeediplaastrite väljaarendamisega tegeleb päris palju uuringurühmasid ja ettevõtteid.

Probleem nendega on olnud see, et hiirkatsete tulemusi ei saa üheselt üle kanda inimestele. Hiire nahk on läbilaskvam inimese nahast ja seetõttu tekib hulgaliselt ülikõrgeid näitusid. Inimese nahka peaks samuti läbima märksa suurem annus ravimit kui hiire nahka.

Diabeediplaastri leiutamise väljakutseks on olnud ka see, et plaaster peab suutma annustada insuliini ülimalt täpselt. “Naha läbitavus on igal inimesel pisut erinev ja ka eri kehaosade osas on erinevused – seega variatsioonid lähevad liiga suureks,” selgitas Urtti. “Tehnoloogiliselt on diabeediplaastri tegemine väga keeruline, kuid põhimõtteliselt võimalik.”

Mikronõelatehnikat on eriti palju uuritud seoses vaktsineerimistega. Juulis Lanceti ajakirjas ilmunud ameeriklaste uuringust selgus, et gripivaktsiini plaaster andis sama immuniteedi gripi vastu kui tavaline süstitav vaktsiin.

Gripiplaaster on umbes 4sentimeetrine riba, millesse on pandud mitukümmend imepisikest mikromeetri pikkust nõelakest. “Nõelad läbivad naha välimise kihi, mis muu hulgas takistab ravimi imendumist. Need on palju lihtsamini kasutatavad ja säilitavad paremini vaktsiiniannust kui tavapärane vaktsiin. Neil võiks olla suur tähtsus eriti arengumaades, kus hügieeniolud pole kõige paremad,” kirjeldas Urtti.

Ta uskus, et raviplaastrite kasutamine suureneb seoses rahvastiku üleüldise vananemisega. Tema sõnul on raviplaastrid hea variant neile, kellel on probleeme suukaudsete või süstitavate ravimite võtmisega.

Lisaks tagatakse plaastrite abil ravimiannuse ühtlane ja pikaajaline manustamine. “Need võivad parandada ravisoostumust, kui näiteks plaastrit peab vahetama kord nädalas selle asemel, et mitu korda päevas tablette neelata,” uskus ta.

Siiski ei ole ravimitööstused massiliselt raviplaastreid tehasetootmisse võtnud, vaid üksikud neist toodavad elektriimpulsiga raviplaastreid. Potentsiaal on aga tohutu. “Kui esimesed raviplaastrid ilmusid välja nii 30 aastat tagasi, siis julgemates ennustustes arvati juba siis, et tulevikus on suurem osa ravimeid plaastrikujulised,” rääkis Urtti. “See ei ole küll veel tõeks saanud ja võib olla ei saa kunagi. Siiski on plaastrid omal kohal ja nende areng jätkub.”

Äripäev
05. December 2017, 14:27
Vaata EST või RUS arhiivi