Kuidas KOKi ägenemist ära tunda?

Kergemad KOKi ägenemised võivad haigel märkamata jääda. Tõsisema ägenemise korral on aga patsient hingamispuudulikkuses, iga liigutus põhjustab hingeldust, hooravimid ei paranda seisundit, süveneb köha ja suureneb rögaeritus, rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloog-ülemarst Pille Mukk.

Miks KOKi ägenemist on väga oluline aegsasti ära tunda?

Kergemad ägenemised võivad märkamata jääda, kui lihtsalt perioodid, kus õhupuudus ja rögaeritusega köha on pisut enam. Ka nende tunnuste suhtes tuleb tähelepanelik olla ja me püüame patsiente õpetada neid märkama.

Tõsisema ägenemise korral on patsient hingamispuudulikkuses, iga väiksemgi liigutus põhjustab hingeldust, hooravimid ei paranda seisundit, süveneb köha ja suureneb rögaeritus.

Ka gripiperiood on vaktsineerimata KOKi haigele ohtlik. Gripiviirus võib põhjustada tõsise ägenemise või lisandub viiruse järel bakteriaalne infektsioon, tüsistusena võib tekkida kopsupõletik. Ägenemise ravi sõltub alati selle olemusest. See võib tähendada inhaleeritavat hormoonravi, antibiootikume, rögalahtisteid jne. Vanematel inimestel võib olla rohkem kaasuvaid haigusi, nagu näiteks ka krooniline südamepuudulikkus süveneb

KOKi ägenemise korral ja seegi vajab täiendavat ravi.

Kas bronhilõõgastitest järgmine etapp ongi juba hapnikravi?

Päris nii ei saa öelda. Hapnikravi on ühe osa raskete haigete jaoks haiguse kaugelearenenud staadiumis hädavajalik ja pikendab patsientide elu. Iga KOKi patsient ei jõua sellesse staadiumisse. PERHis saab pidevalt hapnikravi u paarsada inimest.

Hapnikravi tähendab seda, et inimene on suures hüpokseemias ehk hapnikuvaeguses. Kaudset hapnikumõõtmist ehk saturatsiooni mõõdetakse sõrme otsast, ideaalis on see üle >92%. KOKi haigel tahame saavutada hapnikraviga vähemalt 88–90% taset, samuti koormusel oksügenisatsioonitaset hoida.

Hapnikuvajadust hinnatakse inimese arteriaalsest verest täpsemate analüüsidega ja kui see on madalam teatud kindlatest väärtustest, mida arst hinnata oskab, ning samal ajal on kogu muu KOKi ravi maksimaalne, siis tekib näidustus koduseks hapnikraviks.

Hapniku lisamine on lihtsustatult lisakopsu andmine. On näidatud, et kui lisatakse kroonilise hingamispuudulikkusega KOKi patsiendi ravisse hapnikravi, mida kasutatakse minimaalselt 16 tundi ööpäevas, siis on võimalik, et KOKi haige elu pikeneb ka reaalselt. Samas mõnel väga raskel haigel hapnikutase selle ravi näidustust ei täida, kuid õhupuudus on tal olemas. Siin on inimesel endal väga raske, kui mitte võimatu vahet teha, kas on see õhupuudus, mis nõuab lisahapnikku või lihtsalt on subjektiivselt hetkel raske hingata. Hingelduse raskus ja objektiivne hapnikuvarustatuse langus ei korreleeru alati. Samuti ei saa seda ravi nii teha, et vahel kasutan määratud hapnikku ja vahel mitte. Hapnikravi läbiviimiseks on ka patsiendipoolseid tingimusi, mis tähendab absoluutset suitsetamise keeldu, ravi püsivat läbiviimist ja ka oskust lisanduvat hapnikukontsentraatori aparaati kasutada, sellesse heaperemehelikult suhtuda. Patsiendi lähedased on samuti koduse hapnikravi läbiviimisesse kaasatud.

Hapnikravilt reeglina tagasiteed ei ole. See on kaugelearenenud haiguse puhul n-ö lisanduv kops, mis tagab organismile selle vajaliku hapniku, mille transportimisega kops enam ise nii hästi hakkama ei saa.

Kui riskivaba hapnikravi on?

Et hapnik on samuti ravim, siis sellega alustamisel testime me patsiente hoolikalt hindamaks, millises mahus nad hapniku lisamist vajavad. Mis on patsiendile vajalik ja mis on turvaline.
Meil on hapnikravi õde, kes neid haigeid ka edaspidi juba kodus ravi läbi viies regulaarselt jälgib. Hapniku lisamisel on omad riskid. See on tõsine ravim ja võib tõsta süsihappegaasi taset veres, mille liig võib viia tõsiste tagajärgedeni.

Vahel satuvadki KOKi haiged haiglasse esimesena just hüperkapnilise ehk süsihappegaasi liiast tingitud hingamispuudulikkusega. See võib tekkida juhul, kui kodus õhupuudusega patsiendile lisatakse suures mahus lisaks hapnikku kiirabi poolt.

Kiirabigi ei saa alati vahet teha, kas tegemist on rakse KOKi haigega, kellel risk hüperkapniaks või südamehaigega, kellele lisahapniku suures mahus lisamine reeglina tüsistusi ei tekita, kui talle pannakse hapnikumask pähe suure pealevooluga hapnikku lisades.

Liigselt hapnikku saanud KOKiga patsient CO2 liiaga võib saada tõsise teadvusehäire ning raskemaidki tüsistusi, seetõttu ei tohi ka kontrollimatult alustada ega kodus läbi viia hapnikravi KOKi patsientidel. Samuti ei tähenda patsiendile hetkel subjektiivselt muret tegev raske hingamine seda, et hapnikutase veres on reaalselt madal ja talle on kodus püsivalt lisaks hapniku võimaldamine näidustatud. Me põrkame sageli kokku olukorraga, et inimese arvates ta vajaks hapnikku lisaks, kuid objektiivselt sellist näidustust ei ole. Seda tuleb siis patsiendile selgitada.

Hapniku kasutamine juba näidustuse olemasolul tähendab seda, et seda kasutatakse ööpäevas minimaalselt 16 h jooksul, seega päris pikka aega. Ainult periooditi suurema hingeldamise ajal hapnikuvooliku nina alla ühendamine pikemas perspektiivis inimesele eluaastaid selle haigusega juurde ei anna.

Kuidas hindate KOKi haigete ravisoostumust ja ravimite hinda? Kas hinna taha ravi ei jää?

Soodustus KOKi ravimitele on Eestis 75 või 90% sõltuvalt patsiendi vanusest ja ravimite kättesaadavus on küll Eestis väga hea – kõik ravimite grupid on esindatud ja valikut on.

Ravisoostumus võiks aga alati parem olla. Kahjuks kopsuhaiguste puhul, kus kasutatakse inhaleeritavaid ravimeid, on see kraadi võrra kehvem kui muude haiguste ravis. Seda põhjusel, et tuleb kasutada inhalaatorit, mis on tablettravist keerulisem. Patsient peab ravimi manustamiseks ise rohkem vaeva nägema kui ta teeb seda tabletti neelates.

Inhalaatoreid on aga suur valik ja me saame patsiendile sobiva leida nii toimeaine kui ka kasutusmugavuse poolest, kuid ikkagi on soostumus väiksem võrreldes tablettraviga. Nii on see ka mujal maailmas.

Kuid võrrelda diabeedi või südameinfarktiga, siis siin otsest surmahirmu inimesel ei ole. Haige ei taju KOKi pikka aega kui ohtu ja seetõttu ei pruugi ravi tõsiselt võtta. KOKi haige elukvaliteet ei ole aga hea. Raske haiguse puhul võib see tähendada seda, et aastaid on patsient oluliselt piiratud kõigis oma igapäevastes tegevustes ja tema ning ta lähedaste elu on tugevalt mõjutatud.

Äripäev
27. November 2017, 12:33
Vaata EST või RUS arhiivi