II tüüpi diabeet on väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarst Toivo Laks
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarst Toivo LaksFoto: Andras Kralla / Äripäev
Suures osas loetakse II tüüpi diabeeti elustiiliga ennetatavaks, kuid sellele vaatamata on see üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog-ülemarst prof Toivo Laks.

Südame-veresoonkonna haigused on diabeedihaigete hulgas ka esimeseks surma põhjustajaks, kuna neil on haiguse tõttu mitmekordselt kõrgem kardio- ja tserebrovaskulaarhaiguste tüsistuste oht kui tavaelanikel.

Kahel kolmandikul ägeda koronaarhaigusega, nagu näiteks südameinfarkt, ebastabiilne stenokardia, hospitaliseeritud haigetest on väljendunud diabeet või glükoosi tolerantsuse häire (1).

Põhjus, miks diabeet saab areneda nii kaugele, et toob kaasa ka muutusi südame-veresoonkonnas, on selle hiiliv algus. "Diabeedi sümptomid on mittespetsiifilised. Patsiendid ei arva, et neil võiks olla suhkurtõbi, sest keegi nende perekonnast ei ole olnud haige, samuti ei tunne nad kedagi, kellel oleks diabeet. Peaaegu pooled haigusjuhtumitest avastatakse juhuslikult analüüside alusel või mõne muu haiguse ägenemisel," rääkis Laks. Diabeedi tunnused arenevad välja väga aeglaselt ja sageli varjatult. Mõned neist ilmnevad alles mitmekümne aasta pärast. Seetõttu on neid keeruline tuvastada ja nad ei ärata pikka aega kahtlust.

 Vaatamata ravile oht säilib

Pikaaegne kõrge veresuhkru tase kahjustab veresooni, mis soodustab eluohtlikke kardiovaskulaarseid tüsistusi (insult, infarkt, gangreen) (2). "Ka sellisel juhul, kui patsienti ravitakse adekvaatselt kõrget vererõhku ja kolesterooli alandavate ravimitega, on suhkruhaigetel oluliselt  tõusnud risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. Selle tulemusena on südamehaigusega diabeedihaigete eluiga keskmiselt  lühem. Näiteks võib kolme kardiometaboolse riskiteguriga (diabeet, hüpertensioon, hüperkolesteroleemia) 40aastase inimese keskmine eluiga olla isegi üle paarikümne aasta lühem," lisas prof Toivo Laks. Tema kinnitusel vajavad II tüüpi diabeediga patsiendid erialadevahelist lähenemist, mis tähendab kardioloogi ja diabetoloogi/endokrinoloogi  tihedat koostööd. "Taoliste patsientide ravi on kombineeritud nii diabeedi kui ka südamehaiguste aspektist, mis peab arvestama potentsiaalset kardiovaskulaarset riski," tõdes  Laks.

Järjest levinum ja noorenev haigus

II tüübi diabeet on kõige levinum diabeedi vorm, mis tavaliselt avaldub täiskasvanutel. Levimus Eesti täiskasvanute hulgas on 7-9% (3). Diabeet on esimene ja ainus mittenakkuslik haigus, mida ÜRO on seni 21. sajandi epideemiana tunnistanud.

II tüübi diabeedi arenguteguriteks võib nimetada mitmeid olulisi põhjuseid - liigne kehakaal, füüsiline passiivsus ja kehv toitumine. Samuti võivad seda mõjutada rahvus, diabeedi esinemine perekonnas, varasem rasedusdiabeet ja kõrgem iga.

Kuigi seda haigust peetakse pigem täiskasvanute omaks, on patsientide vanus II tüübi diabeedi väljakujunemisel märkimisväärselt alanenud, levides üha enam nn noorte täiskasvanute ja isegi nooruki hulgas. Diabeet on tõsine krooniline haigus, mis tekib juhul, kui pankreas ei tooda piisavalt insuliini või kui keha ei suuda tõhusalt insuliini kasutada.

 

 

 

Äripäev
17. November 2017, 13:27
Vaata EST või RUS arhiivi