Vereanalüüsi võiks anda vähemalt korra aastas

Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja hematoloog Iige Viigimaa soovitab organismi üldisest terviseseisundist ülevaate saamiseks külastada perearsti ja anda kliinilise vere analüüsi vähemalt korra aastas.

Tavapäraste näitajate kõrval, nagu veresuhkur, kolesterool või hemoglobiin, võimaldab analüüs tuvastada muutuseid vererakkudes ja avastada erinevaid vereloomekasvajaid, nagu leukeemia.

„Vereanalüüsi põhjal saab arst patsiendist teada väga palju. Vastavalt tulemustele määratakse ravi või soovitatakse muudatuste tegemist toitumises või elustiilis,“ rääkis Iige Viigimaa. „Rääkides ühest raskemast verehaigusest, leukeemiast, siis on selle sümptomiks näiteks väsimus- ja jõuetustunne, kaalukaotus või öine higistamine. Kui selline halb enesetunne on kestnud mõnda aega, tuleks pöörduda arsti poole vereanalüüsi andmiseks.“  

Ravis murrangulised arengud

Viimastel aastatel on tema kinnitusel toimunud verevähi ravis murrangulised arengud. Mitmete krooniliste leukeemiavormide ravis on võetud kasutusele keemiavabad ravimid, millel on vähem kõrvaltoimeid ja see tähendab patsientide jaoks paremat elukvaliteeti. „Uued ravimid on piisavalt targad ja efektiivsed, teavad spetsiifilisemalt, millist rakku nad peavad ründama ja kahjustavad vähem terveid rakke ning ümbritsevaid kudesid. Kõrvaltoimeid neil muidugi on, kuid printsiip, et on jõutud keemiaravist keemiavaba ravimini on väga oluline edusamm krooniliste leukeemiate ravis,“ selgitas arst. 

Tänu uue põlvkonna ravimitele on tulemused väga palju paranenud ühe levinuma leukeemiavormi, kroonilise lümfotsüütleukeemia (KLL) puhul, mille diagnoosi saab Eestis igal aastal ca 80 inimest. Lümfotsüüdid on vererakud, mille ülesandeks on organismi kaitsmine haigustekitajate vastu ja seega on patsientidel suur risk haigestuda just erinevatesse infektsioonidesse. 

„Ühest küljest on uudised rõõmustavad – innovaatilised KLL ravimid on olemas ja need on ka Eestis ennast edukalt tõestanud. Samas on meil ravi määramisel palju piiranguid ning riiklik ravimite toetuse süsteem ei võimalda anda ravimeid kõigile, kes neid vajaksid,“ märkis Iige Viigimaa. „Paralleelselt on olemas ka juba uued efektiivsed toimeained, kuid nende jõudmine Eesti raviminimekirja võtab liiga kaua aega.“

Äripäev
20. November 2017, 12:28
Vaata EST või RUS arhiivi