Pikaaegne suuhingamine paistab kehast välja

Pikaaegne suuhingamine on tõsine probleem, mis vajab kiiret sekkumist, et vältida olulisi suu – ja teisi terviseprobleeme. Muu hulgas rikub see inimese hambad.

Kuna probleemi esimesi sümptomeid võib patsientidel näha juba lapseeas ning just siis on ka kõige lihtsam probleemist jagu saada, on suuhingamise tuvastamisel oluline roll lapsevanemal. Laste suuhingamise põhjustajateks on valdavalt allergiahaigused, suurenenud adenoidid ja suulaemandlid ning traumad, samuti tuleks tähelepanu pöörata keele asendile. Täiskasvanute puhul viitab suuhingamise probleemile pidev öine norskamine ning muud öised hingamisprobleemid, näiteks nagu uneapnoe.

Hea Une Keskuse müofunktsionaalse terapeudi Andres Kösteri sõnul kipub suuhingajate keel olema vales asendis. „Keel peaks asetsema alumiste hammaste taga ning õrnalt toetama suulage. Samuti peavad hambad olema kontaktis ning tavaolekus ei tohiks olla suu avatud,“ ütles Köster ning kinnitas, et lihtsamatel juhtudel võib ninahingamine taastuda ka vaid spetsiaalsete harjutuse abil. Küll aga on harjutustega tarvis olla väga hoolas ja järjepidev.

Pikaaegne suuhingamine võib lastel ja täiskasvanutel tekitada erineva raskusega hambumusprobleeme. „Kui probleem on kestnud juba pikka aega, siis on oht hammaste puseriti minemisele ning kokku hammustamisel ülemise ja alumise hambakaare vaheliste kontaktide vähenemisele, sest ülemine hambakaar muutub kitsamaks“ sõnas Kliinik 32 ortodon Katri Herman.

„Suuhingamisest tingitud kahjulikud hambumuse funktsioonianomaaliad võivad tekkida igas vanuses. Nende häirete tagajärjel tekkinud hambumusega seotud probleeme on võimalik ennetada, kui mõista, kuidas üks ja teine on omavahel seotud,” ütles Herman.

Hammaste kiristamine kulutab hambaid

Suuhingamisega võib kaasuda öine hammaste krigistamine, mille tagajärjel muutuvad hambad lühikeseks ja kandiliseks, alumised hambad võivad tulla liialt esile ning ülemised kaovad naeratusest ära.  Kliinik 32 proteesiarsti Martin Martma sõnul on hammaste tervise seisukohast esteetilised probleemid siiski suuhingaja kõige väiksem mure. „Suurimaks probleemiks on suukuivus, millega suureneb hambaaukude, igemeprobleemide ning muude limaskestahaiguste tekkerisk,“ ütles Martma.

Hea Une Keskuse kõrva-nina-kurguarsti Heisl Vaheri sõnul moodustavad suuhingajad valdava osa tema patsientidest ning selle probleemi olemasolu on tihtipeale võimalik tuvastada ka väliselt. „Suuhingamisprobleemiga patsiendid seisavad selgelt küürus ning hoiavad pead õlgadest eespool – nagu kilpkonnad,“ ütles Vaher ning rõhutas, et ninahingamine on normaalse näokolju väljakujunemise eelduseks. Sellest tulenevalt on oluline suuhingamise välja ravimine juba lapseeas, sest muutused toimuvad väga kiiresti.

Vaheri sõnul võib öine suuhingamine põhjustada hapnikupuudust, mis pikas perspektiivis põhjustab lastel käitumis- ja mäluhäireid, keskendumisraskusi ning üle- ja alakaalu. Täiskasvanutel võivad areneda ohtlikud südame- ja veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk, samuti suureneb oht insuldile ja infarktile ning ajukahjustusele, mida on arstidel ühel hetkel raske tagasi pöörata.

Suuhingamise ravi nõuab erinevate spetsialistide ja arstide tihedat koostööd ning võib olenevalt haiguse kestvusest kujuneda pikaks protsessiks. 

Eraalgatuslik sotsiaalteavituskampaania hammaste tervise kuu toimub juba 9. aastat. Teavituskuu eesmärk on edendada Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning rõhutada ennetuse tähtsust. Sel aastal toimub hammaste tervise kuu Kliinik 32 eestvedamisel koostöös Hea Une Keskusega. Rohkem infot leiab hammaste tervise kuu koduleheküljelt www.hammastetervisekuu.ee

Äripäev
20. November 2017, 11:07

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi