Miks Rootsis AB resistentsusega tõsisemalt tegeldakse?

Eesti võiks Rootsi eeskujul koostada antibiootikumide resistentsuse vastu võitlemise tegevuskava ja läbi viia uuringuid elanikkonna teadlikkuse osas, kirjutab antiresistentsuse blogi pidav Kristi-Maria Nurm.
Täna tähistatakse rahvusvaheliselt antibiootikumiresistentsuse päeva ja ka Eestis ilmub sel puhul artikleid ja näiteks ka sotsiaalministeeriumi blogi uus sissekanne.
 
Selle all on aga viidatud ühe teise blogipidaja, Kristi-Maria Nurme blogile, kust võib lugeda huvitavat ja värsket arutlust Eesti ja Rootsi AB kasutamise erinevustest. Ta tõdeb, et Eestis puudub vastav strateegia nagu on Rootsis. "Tundub, et antibiootikumiresistentsus saab laiemat tähelepanu üks kord aastas, mil toimub Euroopa antibiootikuminädal. Muul ajal ei tundu see oluline teema olevat eriti päevakorral," kirjutab Nurm.
 
Pikaajalise visiooni ja sellel põhinevat edu illustreerib hästi näide, et Rootsis keelati juba 1986. aastal ära antibiootikume sisaldavad kasvustimulaatorid loomadesöötades, kui üle Euroopa tehti seda alles aastal 2006.

Rootsi põhieesmärkideks antimikroobse resistentsuse ennetamisel on kõrge teadlikkuse ja hügieenitaseme hoidmine nii tervishoius kui ka elanikkonna seas ning riikliku vaktsineerimiskava rakendamine ennetamaks välditavaid nakkushaigusi ja seetõttu vähendades vajadust antibiootikumide kasutamise osas.

Hambahaiguste teadlik ennetus

Rootsis pannakse tema sõnul suurt rõhku ka hambaravile ning jälgitakse sealset ravimite väljakirjutamist. Suur rõhk on hambahaiguste ennetusel. Neli korda aastas ehk iga kolme kuu tagant saadetakse inimestele kutse hambaarsti juurde, et läbi viia ennetav kontroll ning vajadusel ka ravi. Kutsed on sageli lõbusad, näiteks on mõnikord kutsel kirjas “me igatseme Sind” või midagi muud humoorikat. See on ilmekas näide sellest, kuidas riigis mõeldakse probleemi lahendamisele kompleksselt ja miski ei ole jäänud tahaplaanile.

Terved loomad = vähem ravi

Ravimiresistentsuse tekkes on oluline tegur loomade tervis. Rootsi riigi suunitlus on terved loomad, mis tähendab, et neid ei pea ravima antibiootikumidega. Loomade hea tervis mõjutab otseselt inimeste tervist, kuna tooraine, mida süüakse ei sisalda liigseid antibiootikume. Ring, mis algab loomatööstuses ning lõppeb inimese kehas, on üks tervik, mis mõjutab ravimresistentsuse tekke riski kogu keskkonnas. "Oluline märkida, et erinevalt paljudest teistest riikidest ei kasutata Rootsis loomade raviks inimestele mõeldud antibiootikume," rõhutas Nurm oma blogis.

Märkimisväärne on ka järelvalve süsteem, mida viiakse läbi regulaarselt aastaringselt. Ülevaatlusel kontrollitakse antibiootikumide jääke lihal, et teha kindlaks, et toiduks minevat liha ei ole eelnevalt töödeldud antibiootikumidega.

Miks on neil paremini kui meil?

Rootsis võeti Nurme sõnul vastu riiklik antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemise strateegia, mille raames tehakse koostööd nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning kuhu on kaasatud lisaks tervishoiule ka põllumajandussektor. Selline üleriigiline koostöö on taganud Rootsile suure edumaa võrreldes paljude Euroopa riikidega.

Rootsis ei ole antibiootikumiresistentsus täna kimbutav mure, kuid sellegipoolest on riik vastuvõtnud laiapõhjalise tegevuskava probleemi vaoshoidmiseks. Rootsi strateegia rõhutab ka seda, et loorberitele ei saa jääda puhkama, kuna olukord võib kiiresti muutuda. "Arvan, et see on koht, kus oleks Eestil õppida. Hoolimata sellest, et Eestis on täna antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse osas küllaltki head näitajad, ei pruugi see nii jääda, kui riigis sellega järjepidevalt ja läbimõeldult ei tegeleta," tõdeb Nurm.

 
Äripäev
18. November 2017, 15:07
Vaata EST või RUS arhiivi