Hambad räägivad arstile nii mõndagi

Pestes ei tohi harjaga väga tugevalt nühkida, sest ka see kulutab hambaid.
Pestes ei tohi harjaga väga tugevalt nühkida, sest ka see kulutab hambaid.Foto: Scanpix/PantherMedia
Hammastelt leiab vihjeid patsiendi hügieeni- ja toitumisharjumuste kohta ning nende abil võib isegi jõuda jälile näiteks maoprobleemidele.

Tihti kasutatakse suu tervise tähtsuse rõhutamiseks väljendit, et inimese tervis algab hammastest. Selles lauses on oma tõetera, kuna erinevad hambahaigused on riskifaktoriteks mõnede üldhaiguste tekkimisel. Samas on ka vastupidi – üldtervise häire võib avalduda suus. Hambad on üldse väga informatiivsed. Neist võib välja lugeda patsiendi harjumusi, elustiili ja ka elukohta ning palju muud. Ülemiste Hambaravi hambatohter Raul Vallaste kirjutab erinevatest ilmingutest hammastel, mis võivad inimese kohta midagi öelda.

Ei saa me üle ega ümber sellest, et kui hambad on kattu ja kivi täis, on see ilmselt märk halvast suuhügieenist ning pidevalt tekkivad uued augud hammastes viitavad liigsele näksimisele ja armastusele magusa vastu. Rääkides hambakivist, siis on väga vähe patsiente, kellel seda üldse ei esine. Kui seda on vähe ja näiteks ainult alumistel eeshammastel ning suus kattu ei ole, siis patsiendil on hügieen üldjoontes korras. Lihtsalt tuleb rohkem tähelepanu pöörata nende kohtade puhastamisele, kuhu kivi tekib.

Hügieeniprobleeme näitavad ikkagi hambakatt, punetavad ja veritsevad igemed, spetsiifiline lõhn ning suur hulk hambakivi. Olukord on parandatav ning selleks tuleb külastada hügienisti, kes eemaldab katu, kivi ja õpetab hammaste eest õigesti hoolitsema. Igemehaigused on üks kahest peamisest haigusegrupist, mille tagajärgedega hambaarstid igapäevaselt tegelevad.

Teine on kaaries ehk lihtsamas keeles hambaaugud ning nende tüsistused (juureravi, hamba eemaldamine, lõpuks ka proteesimine). Kaariest nimetatakse tihti ka elustiilihaiguseks, sest kuigi selle algpõhjuseks on bakterid, siis peamisteks esile kutsujateks on liigne näksimine ja suhkrurikaste toitude söömine. Valgest suhkrust loobumine ning söömine ainult toidukordade ajal vähendavad kaariese riski. Jällegi ei saa öelda, et kui patsient käib regulaarselt kontrollis ja arst leiab 1-2 auku aastas, oleks midagi väga korrast ära. Vahel on vaja vana täidis välja vahetada või väga aeglaselt arenenud pindmine kaaries on jõudnud piisavalt suureks kasvada, et vajab ravi. See ei näita kohe halbu harjumusi. Hambavaenulikule elustiilile viitab see, kui pidevalt tekib hulgaliselt uusi auke kohtadesse, kus neid varem pole olnud ning plommide kõrvale, mis on alles mõni aasta vanad.

Mida aga näitab see, kui patsiendil on palju plomme? Patsiendid vahel imestavad pärast hammaste kontrolli, et ma justkui leidsin igas hambas mingi probleemi. Tihti loetlen ma lihtsalt plomme. Kui suus on väga palju plomme, kuid uusi auke kas ei ole või on väga vähe, siis viitab see tõenäoliselt sellele, et patsiendil on kunagi olnud kaaries probleemiks, kuid ta on elu jooksul oma harjumusi positiivses suunas muutnud. Sama näitavad ka puhtad siledad kriitvalged randid igemeservades, mis püsivad aastaid muutumatutena – kaaries on hakanud tekkima, kuid on peatunud. Vahel reedab ka plommi asukoht seda, kas see on pandud kaariese pärast või mingil muul põhjusel. Tihti on suu üldjoontes üsna korras, kuid eeshammaste nurgad on plommidega taastatud ja sel juhul on ilmselt põhjuseks kunagine trauma.

Kulumine on üks väga informatiivne aspekt hammaste juures. Kulumist võib esineda kas igeme ääres väljas pool (huule või põse pool), seespool (keele pool) või mälumispinnal. Väga tavaline hammaste tundlikkuse põhjustaja on hamba välispinna kulumine igeme ääres, millele enamasti lisandub ka igeme taandumine juure pinnalt. Seda põhjustab liiga tugev hambahari või vale harjamistehnika, näiteks jõuga nühkimine. Hambahari peaks olema pehme ning seda tuleb hoida käes nagu pliiatsit, et vältida liigset surumist. Igemeääre kulumine võib olla põhjustatud ka hammaste krigistamisest, kuid krigistamine tekitab pigem just mälumispinna (või eeshammaste puhul lõikeserva) kulumist. Bruksismile ehk öisele krigistamisele just viitavadki siledad kulumisjäljed mälumispindadel ja lõikeservadel. Kui mälumispinna kulumine on aukus, võib see viidata liigsele happesusele suus, mis võib olla tingitud näiteks mao ülihappesusest ja reflukshaigusest. Maohappe sattumine suhu võib avalduda ka hammaste sisemise ehk keelepoolse pinna kulumises. Ulatuslik sisemise pinna kulumine tekib ka tiheda oksendamise tagajärjel näiteks kui patsient põeb buliimiat.

Osadel patsientidel koguneb hammastele pigmenti. See võib olla esteetiliselt häiriv, kuid on õnneks lihtsasti eemaldatav soodapesuga. Tekib see loogiliselt pigmendirikaste toiduainete tarbimise tagajärjel – kohv, tee, punane vein, peet jne… Pigmenti tekitab ka suitsetamine. Selle, et patsient suitsetab, reedab tihti ka suust tulev lõhn.

Fluoroos näitab ära lapsepõlve elukoha. Hammaste järgi muidugi täpset kodukohta ei määratle, kuid üks patsient tegi küll imestusest suured silmad, kui ainult suhu vaatamise põhjal ütlesin talle jutu käigus üsna veendunult, et ta on Lääne-Eestist pärit. Nimelt on Eestis fluori tase joogivees piirkonniti väga erinev. Liigne fluor joogivees põhjustab fluoroosi, mis enamasti tähendab lumivalgeid laike hammastel. Fluoroos tekib lapsepõlves hammaste arenemise ajal. Kuna just Lääne-Eestis on fluori tase väga kõrge, siis selliste hammaste nägemisel võib üsna kindlalt väita, et patsient on lapsepõlves elanud just seal. Kergekujuline fluoroos kahjulik ei ole, pigem on sellistel hammastel just eriti tugev email.

Niisiis saab hammaste põhjal inimese kohta tõesti päris palju öelda. Hammastelt leiab vihjeid patsiendi hügieeni- ja toitumisharjumuste kohta ning nende abil võib isegi jõuda jälile näiteks maoprobleemidele. Häbeneda ei tasu aga midagi, sest kui ka arst näeb puudujääke hammaste eest hoolitsemises, on alati võimalik olukorda parandada.

Allikas: Kaarli Hambapolikliinik

Äripäev
15. November 2017, 08:44
Vaata EST või RUS arhiivi