Me keerame kella ELi direktiivi tõttu

Täna öösel tuli keerata kella tund tagasi talveajale üleminekuks. See ongi meie vööndiaeg, aga suvist kellakeeramist reguleerib ELi direktiiv aastast 2002.

Kellakeeramine mõjutab meie unerütmi ja tervist, on teadlased selgitanud. Kui suvine kellakeeramine on raskem õhtuinimestele, siis talvine hommikuinimestele. Enamasti inimesed kohanevad tunnise muutusega kohe, kuid paljudel võtab see aega ikkagi paar päeva. Ka väikelaste puhul on täheldatud unerütmi sassiminekut ja segadust. Meie bioloogiliselt kellal võtab aega, et uuendusega kohaneda.

Soome  professor Timo Partonen Soome tervise- ja heaoluametist THL rääkis, et kellakeeramine mõjutab magamist, muutes une katkendlikuks ja kergemaks.  Järgneb väsimus ja unevõla kogunemine, mis mõjutab igapäevast tegevust. Uuringute järgi on südameinfarkte nädal pärast kellakeeramist tavapärasest rohkem. See on selgunud kolmes eri uuringus: saksa, soome ja horvaatia omas, rääkis Partonen. Eelmisel aastal ilmus ka Taanis uuring, mille järgi masendust ja depressiooni on just sügisese kellakeeramise järel keskmisest enam.

Samas on näiteks kevadisest kellakeeramisest ka kasu liiklusõnnetuste mõttes, kuna õhtud on kauem valgemad ja maanteedel sõites on paremini näha nii üle tee silkavad metsloomad kui ka teised liiklejad.

Reguleerib direktiiv

Eesti ei saa ka näiteks ühepoolselt kellakeeramisest väljuda, kuna ELi maid seob suveajadirektiiv aastast 2002. Kui suveajast soovitakse loobuda, tuleb seda käsitleda nii ministrite nõukogus kui ka ELi parlamendis. Otsus tuleb teha häälteenamusega. 

 

 

 

 

 

Äripäev
29. October 2017, 07:42
Vaata EST või RUS arhiivi