RAADIO: Tervisetestid nõudmisel

Terviseuudiste oktoobrikuu raadiosaade käsitles apteekides, internetis ja ka laboris oma raha eest tehtavaid erinevaid terviseteste. Kutsusime külla eri valdkonna esindajad, et aru saada, kas neist on kasu või kahju.

Samuti soovisime teada saada, kes neid teeb, milliseid ja miks. Küsimustele vastasid Lasnamäe Tervisemaja BENU apteeker Moonika Markov, tervisetestid.ee tervisenõunik Svetlana Solotorjova, Kivimäe perearstikeskuse perearst Lembi Põlder ja meditsiinilabori Synlab laborispetsialist Marleen Lõhmus.

Milliseid teste inimesed apteekidest kõige rohkem otsivad?

Moonika Markov: Ühekordsetest tervisetestidest küsivatakse rohkem puukborrelioosi testi, prostata testi ja veidi ka allergiateste. Pigem on inimesed huvitatud lisateenustest, nagu on apteegis kolesterooli- või veresuhkru mõõtmine. Nagu ikka, sõltuvalt hooajast, huvitavad erinevad testid: praegu on huvi suurem D vitamiini ja puugitesti vastu, kuid kolesterooli jm mõõtmised huvitavad aastaringselt.

Svetlana Solotorjova: Tervisetestid.ee tegutseb Selfdiagnosticsi saidina, see biotehnoloogia ettevõte loodi 2008. a Eesti omanike poolt, et arendada maailma esimene suguhaiguste kodune kiirtest. Sellega tegeleb hetkel Saksa osakond koostöös Tartu Ülikooliga. Paralleelselt sellega oleme avanud tavainimestele mõeldud e-poe, kus on üle 100 erineva koduse kiirtesti või kiirseadme tervisenäitajate mõõtmiseks. Need testid ei ole Eestis arendatud, vaid meie esindame maailmas saadavat valikut. Testid on kliiniliselt testitud, valideeritud. Osa meie e-poe valikust on apteegis ka esindatud. Internetist tellitakse rohkem suguhaiguste ja HIV kiirteste ja ka vähiriski teste. Meil on testid erinevate vähiriskide kohta, näiteks PSA test meestele, peitvere test jne – need testid ei tuvasta vähki, vaid näitavad anomaaliaid. Kuid selle aasta numbrit vaadates ostetakse meie teste pooleks apteekidest ja pooleks netist.

Selline üsna kallis, kuid tavainimesele keeruline test nõuab ilmselt ka nõustamist. Kuidas see on korraldatud?

 Moonika Markov: Apteegis küsitakse testide kohta ka infot, ehkki paljud inimesed on enne kodutöö ära teinud ja tulevad kindlat asja küsima. Need on reeglina väga teadlikud kliendid. Muidugi apteeker püüab nõustamise koju kaasa anda.

Svetlana Solotorjova:E-poes on võimalus küsida online abi, saab ka tekste testide kohta lugeda. tervisetestid.ee pakub nii tugitelefoni kui ka e-maili kui ka online vestlust, kus vastavad meditsiiniharidusega spetsialistid. Nõustamine käib nii enne kui ka pärast ostu. Kunagi hätta kedagi ei jäeta. Küsimused on väga erinevad. Tulemuste kohta küsitakse, aga ka protseduuri ja enda sümptomite kohta.  Kas on midagi avastatud? Sellist otsest tagasisidet ei ole, kuna me ei saa ise küsida, mis tulemuse inimene sai näiteks suguhaiguse osas. Kui inimene ise pöördub ja palub edasist abi, siis saame teada. Või tuleb tagasiside arstide poolt: näiteks üks meestearst rääkis hiljuti, et tänu PSA kiirtesti tulemusele jõuab meesterahvaid rohkem tema kabinetti.

Apteek pakub ka silmast silma testimisi, kus apteeker ja klient koos midagi mõõdavad. Kuidas need teenused on vastu võetud?

Moonika Markov: erinevad tervisenõustamised on osades meie apteekides, kus on eraldi ruum, et  klientidega privaatselt rääkida ja neid nõustada. Kehakoostise- ja kosmeetikaraporteid teevad vastava väljaõppega spetsialistid. Apteekrid mõõdavad kolesterooli ja veresuhkrut ja on nemadki saanud täiendava väljaõppe tervishoiukõrgkooli juures. Tegelikult on sellised uued teenused hästi vastu võetud ja patsiendid hästi motiveeritud, sest nad ise tunnevad huvi asja vastu. Meie muidugi ei pane diagnoosi, vaid saame lihtsalt nõustada.

Kas selline ise oma tervise kontrollimine on kasvav trend?

Moonika Markov: Minu meelest jah, võrreldes paari aasta taguse ajaga. Inimeste enda teadlikkus tõuseb.

Svetlana Solotorjova: Seda toetab ka maailmatrend, kiirdiagnostika on pea kahekordistunud viimase 10 aasta jooksul ja inimesed on järjest rohkem nõus oma kulul eri teenuseid tarbima. Riiklik süsteem ei saa kunagi tagada kõiki soovitud uuringuid ja analüüse. Kiirtestid algselt olid mõeldud olukordadeks, kus laboris ei olnud võimalik uuringut teatud põhjustel teha. Testid on aga jäänud kasutusse, need ei ole asenduseks, kuid võimaluseks täiendavalt teada enda kohta eelinfot ja vastusega arstikabinetti minna.

Milliseid teste üks inimene üldse võiks enda kohta teha, kui tal mingeid kaebusi ei ole?

Lembi Põlder: Üldiselt tehakse meditsiinilise näidustuseta esmased tervisetestid 9kuusel imikul, naistel, kui nad rasedusega end arvele võtavad, ja varem arstile mittepöördunud 40aastasel inimestel. Ilma kaebusteta pole vaja pidevalt mõõta ja uurida. Väga tore, kui inimesed täna oluliselt rohkem oma tervisele mõtlevad, söövad ja liiguvad teadlikult, kuid paraku on see enesemõõtmise koht nii kiiva hakanud kiskuma just terviseärevuse suunas.

Mis analüüsid siis võiksid olla tehtud 40aastasel inimesel?

Lembi Põlder: Ennekõike on vajalik arsti läbivaatus, kliiniline veri ja kolesterool, meestel PSA test. On palju asju, mida võiks vastavalt seisundile määrata. Aga kindlasti satuvad inimesed elu jooksul muude hädadega arsti juurde, ma pole sellist inimest veel kohanud, kes selleks vanuseks vereproovi pole andnud. Naistearst tegeleb omakorda oma analüüsidega kasvõi sõeluuringute kaudu.

Kui vaadata neid teste, mida inimesed ise tulevad laborist tellima, siis mille poolest need erinevad neist testidest, mida ka perearstid teevad ja teilt tellivad?

Marleen Lõhmus: Eriti ei ole erinevust. Menüü on täpselt sama. Enim inimeste enda soovitud analüüsid kattuvad pere- ja eriarsti tellimustega. Kõige rohkem tellitakse kliinilise vere analüüsi, hemogrammi järel on vitamiin D analüüs, mida aastas teeme 80 000 analüüsi. Kusjuures eelmise talve analüüsidest selgus, et 84% eestimaalastest oli tulemus alla normi. Veel on populaarne analüüs kolesteroolitase. Üldse on laborisse tulevatest analüüsidest esikohal hemogramm, järgneb neerufunktsiooni iseloomustav marker kreatiniin ja siis on kolesterool.

Kui inimene on ise vereanalüüsi teinud ja saabub sellega perearstile, olles natuke ehk juba ka ärev, siis mida perearst saab edasi teha?

Lembi Põlder: Sõltub, kuidas test on tehtud. Kui see on tehtud Synlabis, siis see on sama ka järgmisel päeval. Probleem on selles, et need patsiendid on tihti nõustamata. Siis tuleb analüüsidest vestelda. Samas kiirtestidest on mul nii positiivne kui ka negatiivne kogemus. Positiivne oli selline: inimene ostis peitvere testi ja kordustest positiivsele kiirtestile näitaski probleemi ja saime alustada raviga, patsient on tänaseks tervistunud. Negatiivne näide on borrelioosi kiirestist, mille inimene tegi laupäeva õhtul. Sai tulemuse, et tal on borrelioos. Samal hilisõhtul nõudis ta juba minult retsepti, esmaspäeval oli vastuvõtul ilma kinnipandud ajata. Tegime 2 haiguse suhtes negatiivsust kinnitavat analüüsi, rääkimata sellest, et ühtegi sümptomit haigusele tal polnud. Patsiendi rahustamiseks läks kuu, kuid ta on ilmselt endiselt veendunud, et tal on midagi häda.

Synlab pakub ju ka konsultatsioone testidega koos, kas see ei võta ärevust maha?

Marleen Lõhmus: Jah, meie oleme oma kodulehe analüüsidele võimalikult lihtsas keeles kirjutanud analüüsi või haiguse sisust. Järjest rohkem tellitakse meilt ka eelkonsultatsiooni, kus laboriarstiga koos vaadatakse inimese olukord üle ja valitakse vajalikud analüüsid. Sama kehtib järelkonsultatsiooni kohta: koos arstiga vaadatakse tulemused üle ja arst nõustab edasise osas. 2017. aastal oleme teinud ligi 500 nõustamist rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Kas soomlasi huvitavad tervisetestid erinevad millegi poolest Eesti omadest?

Marleen Lõhmus: Tegelikult menüü on kõigile sama, Eestis me teemegi sissetulevatest tellimustest 40% soomlastele. Soomes on laborianalüüside traditsioon pikem ja oleme sealt nii mõndagi õppinud ja üle võtnud. Seetõttu ongi mitmed paketid väga sarnased nendega. Lisaks Soome kolleegidele on meil pidev koostöö teiste riikide kolleegidega, kus erapatsiendile suunatud teenus on rohkem arenenud. Oleme kohal rohkem kui 30 riigis ja vastavalt sellele näeme, kuskohas on teenus kättesaadavam. Sõltub kohapealse riigi tervishoiuteenuse kättesaadavusest ja inimese valmisolekust oma terviseküsimustes kaasa rääkida.

Kas terviseteste tehakse piiratud tervishoiu kättesaadavuse tõttu?

Lembi Põlder: Ma ei usu seda. Probleem on pigem selles, et inimestel on oma mõte tekkinud, mida nad tahavad. Kuid mõttel ei ole paljuski seost meditsiinilise seisundiga. Perearstid saavad analüüse teha ikkagi näidustusel, mitte soovi järgi. Seega inimestele peab jääma iseendale võimalus siis neid uuringuid oma raha eest teha. Väga palju määratakse ise D vitamiini, isegi mitu korda aastas. Samuti suguhaiguste testide taga ja enese käitumismuster, võiks enne pidu mõelda, kuidas käituda seal, et mitte haigeks jääda. Suguhaiguste kodused testid pole halvad, aga kindlasti sellisel puhul aitab paremini, kui enne oma riskikäitumisele mõelda. Ka Dr Google aitab kaasa, et tekib mahamagamise tunnetust.

Äripäev
27. October 2017, 14:41
Vaata EST või RUS arhiivi