Õnn olla ravitud

7aastane Annabel, kes vajab toetust neuroplastoomi raviks.
7aastane Annabel, kes vajab toetust neuroplastoomi raviks.Foto:
Äsja saime osa 7aastase Annabeli loost, kelle neuroblastoomi ravimit haigekassa juriidilistel põhjustel hüvitada ei saa ja Kingitud Elu fond asus lapsele vajaminevat rekordilist 172 000 eurot ise koguma. Raha saadi kokku 1 päevaga.

Annabeli loo tagamaa peitus tõsiasjas, et kallis ravim on küll kuulutatud kulutõhusaks ja haigekassa võinuks seda osta, kuid kahjuks liigitus see haiglaravimiks ja seega pidanuks see olema tervishoiuteenuste hinnakirjas. Sinna saavad ravimeid esitada erialaseltsid ja arstid, kuid neil ei ole olnud selleks mahti.

Hea uudis on, et kõigest 1 päev pärast loo rääkimist oli Annabeli raviraha koos, rohkemgi veel: 200 000 eurot ühe päevaga.

Mis on kulutõhususe piiriks?

Teisalt koorub siit teemast välja tõsisem küsimus, mis on haigekassa jaoks piisavalt kulutõhus ravi(m)? Kulutõhusus on välja "praakinud" ravisaajate nimekirjast paljud vähihaiged inimesed. Eestis on see piir 40 000 euro juures aastas, kuid võiks olla märksa kaugemal.

Vähiravifondile Kingitud Elu selgitas haigekassa kulutõhusust hiljuti nii: "See on mõõdupuu selleks, kas ravimist saadav kasu ja selle eest küsitav hind on tasakaalus. Meie tänases solidaarses ravikindlustuses on üks põhimõtteid, et olemasolev raha tuleb investeerida sinna, kust sellest tõuseb kogu elanikkonda arvestades suurim tervisekasu. Et seda hinnata, tuleb püüda iga ravimi ja teenuse korral aru saada, mis on hind ja milline saadav tervisekasu."

Eestis järgitakse ravimite puhul WHO põhimõtet, mille järgi loetakse kulutõhusaks ravimeetodid, kus lisanduva kvaliteetse eluaasta maksumus ei ületa kolmekordset rahvusliku kogutulu aastamäära elaniku kohta. Hetkel on see tase umbes 40 000 euro juures. Kulutõhusus on vaid üks komponent otsuse tegemisel. Vastavalt seadusele võetakse veel arvesse vajadust, alternatiivide olemasolu ja mõju eelarvele.

Ravimite tõhusus pole kindel

Neid ravimeid, mida fond on aidanud inimestele osta, ei rahasta haigekassa just seetõttu, et ei pea ravimitootja küsitud hinda kooskõlas olevaks ravimi tõhususega. "Otsuseid ei tee muidugi mitte haigekassa ise, vaid sotsiaalministeeriumi juures olev ravimikomisjon. Sisuliselt hinnatakse need ravimid liiga kalliks - aga see ei tähenda, et haigekassa kalleid ravimeid üldse ei rahasta - rahastab küll," räägib Kingitud Elu tegevjuht Katrin Kuusemäe.

"Me ei taha fondi nimel öelda, et haigekassa eksib ja peaks kinni maksma kõik. Rahalised võimalused on alati piiratud, tuleb teha valikuid. Ravimite hindades on sageli palju õhku - farmaatsiakompaniide aktsionärid tahavad ka elada," räägib tegevjuht. Kuusemäe kinnitab, et vähiravifond on 100% kulutõhus. "Püüame absoluutselt igale haigele pakkuda lahenduse. Rahastame vaid ravi, millest on kasu," lisab ta.
Nii juhtubki tema sõnul, et paljud "mitte kulutõhusaks" tunnistatud ja riigi poolt justkui maha kantud inimesed elavad fondi toel veel aastaid kvaliteetset elu või saavad koguni terveks.
"Teine hea uudis on, et haigekassa soodusravimite nimekiri järjest täieneb. Ja mitut ravimit, mida on aidanud osta vähiravifond, kompenseerib nüüd riik. Viimati näiteks võttis riik meilt üle rinnavähiravimi Perjeta rahastamise. Seda vajab umbes 24 patsienti aastas," tunnustab tegevjuht haigekassa tegemisi.

Ravimitootja: võrdleme sarnaste riikidega
Kulutõhususe toob ravimite mitte Eestisse jõudmise põhjusena välja ka Roche Eesti juht Kadri Mägi-Lehtsi. "Põhjus, miks paljud ravimid ei ole Eestis kättesaadavad, on lisandunud kulutõhusus. Aga meie omaltpoolt väidame, et kõik sõltub metoodikast, kuidas kulutõhusust hinnata ja kuhu seada see piirmäär," kinnitab Mägi-Lehtsi.

Ravimifirma juhi sõnul võiks Eestit võrrelda teiste sarnaste riikidega, kes tulevad samast ajaloost ja on võrreldaval majanduslikul tasemel. "Näiteks Sloveenia, Tšehhi, Slovakkia. Loomulikult me ei saa ennast võrrelda Skandinaavia maadega, kus inimese kohta on riigi tulu suurem," toob Mägi-Lehtsi välja. "Siin on käärid selles osas, mida saab näiteks Sloveenia arst lubada patsiendile ja mida saab Eestis arst lubada."

See kajastub Mägi-Lehtsi sõnul kogu tervishoiu rahastamises. Sloveenias ei ole tema sõnul see 5-6% SKPst nagu meil, see on üle 8%, mis on üle Euroopa keskmise. "Tervishoid on paraku kallis, midagi ei ole teha. Kõik oleneb sellest, kui palju me oleme valmis tervishoidu panustama. Sealt tuleb ka see, kui kiiresti saavad uued ravimid Eestis kättesaadavaks," lisab ta.

 

 

Äripäev
26. October 2017, 09:18
Vaata EST või RUS arhiivi