Mida teha, kui naaber suitsetab

Tubakasuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Kuigi üldiselt püüavad suitsetajad teisi tubakasuitsust säästa, siis enamik inimesi ei tea, et 80% mürgisest tubakasuitsust on nähtamatu.

Vastavalt Tubakaseaduse §29 lg1 p19 on suitsetamine korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis keelatud. Akendel ja rõdudel suitsetamisele on erinevates riikides lähenetud erinevalt, kuid näiteks naaberriigis Lätis on rõdudel suitsetamine riiklikult keelatud, kirjutatakse terviseinfo lehel.

Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse §28 on igaühel õigus tervise kaitsele. Täiendavalt annab kaitse Rahvatervise seaduse §4 regulatsioon, mille kohaselt ei tohi inimene ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega ega elukeskkonna halvendamise kaudu.

Tuleohutuse seaduse §3 lg1 p5 sätestab, et isik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Inimese kodu on tema omand, kuid omandi kasutamisel kehtib piirang, et seda tuleb teha arvestades teiste elanike huvidega.

Pidage meeles, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Passiivne suitsetamine tähendab seda, kui mittesuitsetav inimene viibib kellegi teise tubakatarvitamise tõttu tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. 80% mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu.

Äripäev
20. October 2017, 13:44
Vaata EST või RUS arhiivi