Kas tunned gripisümptomid ära?

On tähelepanuväärne, et grippi nakatunud inimene ohustab teisi juba päev enne sümptomite tekkimist ning püsib nakkusohtlikuna kuni seitse päeva, väikelapsed kuni 21 päeva.

Gripiviirus levib peamiselt õhkpiisknakkuse kaudu kokkupuutel nakatunud inimesega: aevastades, köhides, käteldes, kuid samuti esemete-pindade kaudu, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ministeeriumi blogis.

Gripi sümptomiteks on haiguse äkiline algus.

Haigestunud inimesel tekib kõrge palavik (38 °C ja rohkem), millele lisanduvad köha, peavalu, kurgu- ja lihasvalu või hingamisraskused. Paljudel juhtudel võivad kaasneda mitmed tüsistused, nagu ninakõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.

Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalne pneumoonia, sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Kõige kindlama ja ohutuma kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha just oktoobris.

Eelmisel aastal suri gripi tõttu 47 inimest ning 113 inimest vajas haiglaravi. 90% lahkunutest olid vanemaealised ja/või hooldekodude elanikud. Raskete gripijuhtude tõttu elu kaotanud või haiglaravi vajanud inimesed ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

 

 

Äripäev
18. October 2017, 18:08
Vaata EST või RUS arhiivi