D vitamiinide kontroll avastas eksimusi

Selle Läti päritolu D vitamiini ühte partiid kontrollides ei leidnud amet sisuliselt üldse vitamiini.
Selle Läti päritolu D vitamiini ühte partiid kontrollides ei leidnud amet sisuliselt üldse vitamiini.Foto:
Veterinaar- ja toiduamet kontrollis tänavu apteekides ja e-poodides pakutavaid D vitamiine ja avastas, et 15% osas ei olnud sisu vastavuses pakendil lubatuga.

Kontrolliks võeti 20 erinevat D vitamiini toodet ja neist kolm polnud märgistatud korrektselt. "Ühes oli vähem D vitamiini, teises oli rohkem ja ühes seda sisuliselt ei olnudki," rääkis  veterinaar- ja toiduameti peaspetsialist Airika Salumets. Neist toodetest teavitati ka teisi ELi riike. "Tulemusi ei saa laiendada neile toodetele üldiselt, vaid konkreetsetele partiidele. Kontrollitud partiide müük keelati," lisas ta. Salumets ütles, et näiteks Rootsis analoogse kontrolli käigus avastati protsentuaalselt isegi rohkem eksimusi.

Ühes tootes, Läti päritolu Solvitales, ei leitud sisuliselt üldse D vitamiini (märgistus lubas 42,5 mikrogrammi e uq, kuid tegelikult oli 0,1 ug). Teises tootes, Apotheka omatootes D vitamiin, oli märgistusel 20 ug, kuid tegelikult oli seda 58,2 ug. Kolmandas tootes, Briti päritolu Fits Vitamiin D3, oli märgistusel 25 ug, kuid leiti 14,6 ug. 

Sama kontrolli käigus uuriti ka erinevaid kaalulangetustooteid selles võtmes, kas neis ei ole kasutatud ohtlikku ja keelatud toimeainet sibutramiini (võivad tekkida ohtlikud kõrvaltoimed insuldi ja infarktini välja, toim). Sibutramiini ei leitud.

Tuleb järjest juurde

Toidulisandite tootmine ja turustamine Eestis kasvab aasta-aastalt. 2016. aastal toodi turule juba üle 1000 uue toidulisandi, varasematel aastatel on toodud vähem, aga see arv on ikkagi sadades.

Salumets rõhutas, et toidulisand pole ravim, vaid on toit ja seetõttu ei tohiks sellele omistada tervist parandavaid omadusi. "Toidulisand on ette nähtud toitumise täiendamiseks," jätkas ta. Enne turustamist tuleb toidulisanditest nende ametkonda teavitada. "On paika pandud teatud koostise- ja kvaliteedinõuded, milliseid vitamiine ja mineraale võib neis kasutada. Tuleb lisada ka teatud hoiatused, näiteks lastele kättesaamatus kohas hoidmine jne," rääkis Salumets.

Teatud tingimusi pole aga tema sõnul ELi tasandil reguleeritud ja see tekitab segadust. Näiteks pole ühtlustatud vitamiinide ja mineraalainete norme, ehkki direktiivis on see ette nähtud. "Pole ka paika pandud, milliseid taimi ja kui palju võib toidulisandites kasutada: v.a Efreda prk taimed, mis on kõikjal toidus keelatud," rääkis Salumets.

Ühtlustamata on ravimite määratlemise protsess ELis: igas riigis ravimiamet otsustab ise, mis läheb ravimiks, mis toidulisandiks. Näiteks melatoniin on Eestis toidulisand, mõnes teises riigis ravim.

Kui palju toidulisandeid tarvitatakse ja mida?

TAI projektijuht Kristin Salupuu rääkis, et Eestus on toidulisandite tarbimist uuritud 2014. aastal läbi viidud rahvastiku toitumise uuringu põhjal. "Tarbijaid oli ligikaudu 30% vastajatest. Naised tarbisid toidulisandeid veidi rohkem, aga kõige enam esines tarbimist laste seas," võttis Salupuu uuringutulemused lühidalt kokku.

D vitamiin on tema sõnul ainuke toidulisand, mida soovitatakse juurde võtta, kui tavatoit ja õues viibimine ei taga piisavat vitamiini kogust,eriti  talveperioodil. Päevane vajadus on 10 mikrogrammi uute toitumissoovituste järgi, varem oli see 7,5 mikrogrammi. Eakatele on see vajadus 20 mikrogrammi. "Kui ikkagi D vitamiini tase on madal, oleks vaja rohkem kui 10 mikrogrammi ja lisaks tarbida vastavaid toiduaineid. Samas tasakaalustatud toit, kus ei ole palju töödeldud toiduaineid, siis saab kõik vajaliku toidust kätte. Probleem pole mitte toidus, vaid toiduvalikutes. Toidulisand ei asenda kehva ja ühekülgset toitumist," kinnitas Salupuu.

Perearst alustaks elustiili muutustest

Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller rääkis, et enne, kui minna kergema vastupanu teed ja võtta mingeid toidulisandeid näiteks kaalulangetamiseks, tuleks alustada raskemast ehk elustiili- ja toitumisharjumuste muutmisest. Tema sõnul ei vaja terve ja tasakaalustatult toituv inimene toidulisandeid. Erandiks on siin temagi sõnul D vitamiin, mida Eesti tingimustes tuleb pimedal ajal paljudel juurde võtta ja osad inimesed, kes on tubased, vajavad seda ka suvel, eriti kui on päikesevaene suvi.  

Ta lisas, et ei poolda perearsti juures D vitamiini normi määramise teste, mida inimesed tihti tahavad. "Ütlen alati, et kui  igal juhul tasub D vitamiini meie oludes tarbida juurde. Aga kui on juba vastavad puudujäägi tunnused, nagu väsimus, lihasvalu, halb enesetunne, siis igal juhul tasub seda juurde võtta ja vaadata, mis juhtub," rääkis ta. Jolleri sõnul mõjub D vitamiin juba paari päevaga. Tema sõnul võiks veres D vitamiini tase olla üle 50 mmol/l, puudulikkuseks loetakse alla 25 mmol/l. 

 

 

Äripäev
18. October 2017, 14:58
Vaata EST või RUS arhiivi