Millal külmetuse korral antibiootikumide aeg tuleb?

Perearst Eero Merlind.
Perearst Eero Merlind.Foto: ÄP: Raul Mee
Terviseuudiste septembrikuu raadiosaates rääkisid viirustest, gripist ja antibiootikumravist Nõmme perearst Eero Merilind ja Pärnu BENU Apteegi proviisor Margot Lehari.

Eero Merilind rääkis saates, et ehkki terviseameti andmetel suurt haigusepuhangut pole, siis tema kliinilises praktikas lapsed pöördusid juba teisel koolinädalal köha-nohu ja valusate kurkudega. Tavaliselt jääb selline haigestumus esimesse koolivaheaega, oktoobri lõppu.
Margot Lehari lisas, et juba enne kooli on apteegis lapsed nohu ja köhamurega, nagu oleks see koolistressi ilming.

Võimalusel olge kodus
Küsimusele, millise külmetuse staadiumini võiks haige laps või täiskasvanud inimene veel tööle või kooli minna, vastas Merilind, et kui vähegi võimalik, tuleks laps paariks päevaks koju jätta. "Kui on näha, et lapsel paha tuju, nina vesine või lööb väikse palaviku üles, jätke paariks päevaks koju, võib olla ei arenegi haigus välja," rääkis ta. "Sama kehtib ka koolilaste ja täiskasvanute puhul." Kui on juba päris haiguse tunnused käes, tuleb vastavalt tõsisemalt tegutseda.
Kuidas end ikkagi võimalikult kiiresti turgutada, et saaks ruttu terveks? Merilind märkis, et siin on suureks abiks apteekrid ja perearstid on nende nõuannetega väga rahul. Inimesed on palju rohkem informeeritud ka ise haiguste osas, nende teadlikkus on paranenud ja kohe esimese haiguspäeva puhul perearstikeskuse telefoni ei ummista. Viiruste perioodil näiteks näomaskiga tööl käimist Eestis tema sõnul siiski veel ei praktiseerida, mitte nagu näiteks Hiinas, kus igal ajal inimesed näomaskidega tänaval liiguvad. "Isegi kui meie perearstikeskuses viiruste ajal näomaske kanname, küsitakse, et miks te seda teete," rääkis ta.

Ilminguid saab korraks pärssida
Margot Lehari lisas, et kui inimene tuleb külmetanuna apteeki ja küsib kiiret paranemisvahendit, kuna ta tõesti ei saa olla haigena kodus, siis on apteekril võimalik pakkuda talle väga kangeid külmetusvastaseid kompeksravimeid, mis pärsivad külmetusilminguid 8 tundi. "See inimene ei tunne end haigena, saab rahulikult oma töö teha, läheb koju, kus ravimi mõju kaob, ja edasi on ta rahulikult haige," selgitas ta. Need on erineva tugevusega vesilahused ja enne tuleb selgitada, mis kaebused kellelgi on, sest igale ühele kõige kangemad ei sobi.

Kõhugripp möödub ise
Vahel vaevab inimest aga kõhugripp, mis tegelikult möödub ööpäevaga. "Kõhugripp on adenoviirus, külmetusviirus, siis võib võtta probiootikumi stiilis ravimeid," jätkas Lehari. Merilind täpsustas, et sagedaseim on noriviirus, kus laps tuleb küll heatujulisena lasteaiast koju, aga õhtul hakkab oksendama. "Sellega on parenemine kiirem, see läheb lihtsalt üle. Ei olegi midagi sisse võtta, ka kõvasti joomine ei aita, kuna kõik see jook tuleb välja. Oleme soovitanud lasta sel ajal ka magu puhata, kuna hiljemalt 24 tunni jooksul see möödub," rääkis Merilind. Ta lisas, et väga väikeste laste puhul tuleb jälgida siiski hoolikalt, et tegemist ei oleks rotaviirusega, sest siis on vedelikukaotus suurem ja laps muutub kiiresti akontaktseks ja vajab haiglaravi - mõlemad haigused algavad sarnaselt. Rotaviiruse korral ei õnnestu vedelikukaotust taastada suukaudse joomisega.

Esimestel päevadel diagnoosi ei panda
Kuidas vahet teha, on mul gripp või paragripp? Merlind rääkis, et ega arstidki kohe esimesel päeval ei saa aru, millega on tegu. Esimesed päevad tuleb tegelda sümptomaatilise raviga, gripiviirust on võimalik määrata kiirtestiga, mida perearstikeskused tihti ka pakuvad, mis on küll tasuline. "Vaatame, jälgima. Kui palavik pole 3. ja 4. päevaks langenud ja köha pole taandunud, siis võib olla tegemist tõsisema haigusega," jätkas ta. Perearstid hindavad olukorda ka terviseameti gripiseiret jälgides ja vereproove eelistavad teha pigem mitte esimesel haiguspäeval, vaid paar päeva hiljem.

 

Äripäev
28. September 2017, 14:14
Vaata EST või RUS arhiivi