Ekspert: Ükski toit üksi ei ole tervislik või ebatervislik

Võimalusi tasakaalustatumalt ja mitmekesisemalt toitumiseks on palju.
Võimalusi tasakaalustatumalt ja mitmekesisemalt toitumiseks on palju.Foto: Scanpix/Caro
Kuigi väga paljud loodavad toitumisnõustamise käigus saada väga konkreetseid juhiseid – justkui veeretades vastutusekoormat kellegi teise õlule – siis tegelikkuses on nõustamisprotsess nõustaja ja kliendi ühine looming.

Selle käigus seatakse üheskoos eesmärgid ja nende püstitamiseks vajalik tegevuskava, kirjutab Tervise Arengu Instituudi projektijuht Kristin Salupuu toitumine.ee lehel.

Ühest küljest on teadlikkus tasakaalustatud toitumise ja mõõduka füüsilise aktiivsuse vajalikkuse osas aasta-aastalt tõusnud. Teisalt on meedias leviv info tervisliku toitumise, erinevate kehakaalu reguleerivate vahendite ja muu säärase kohta niivõrd ülevoolav ja kohati ka vastuoluline. See tekitab olukorra, et üha rohkem inimesi on kaotanud kontakti iseendaga ja vajavad suuniseid harjumuste muutmiseks.

Miks on väga konkreetsete juhiste andmine keeruline?

Iga inimene on eriline ja vajab individuaalset lähenemist. Nõustamisprotsess sõltub paljudest teguritest, näiteks kliendi eesmärgid ja ressursid ning motiveeritus. Eelkõige on aga oluline kaardistada hetkeolukord ja arutada erinevate edasiminemisvõimaluste üle.

Ükski toit üksi ei ole tervislik või ebatervislik. Võimalusi tasakaalustatumalt ja mitmekesisemalt toitumiseks on palju, mistõttu harjumuste muutmisel saan nõustajana suunata, anda nõu ja olla rasketel hetkedel toeks. Kuigi väga sügava sisemise motivatsiooniga inimese puhul võib konkreetne toitumiskava olla hea lahendus.

Eeldusel, et menüü on koostatud tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtete järgi, arvestades ka selliseid tegureid, nagu toiduainete hooajalisus ja inimese maitse-eelistused. Eelistan siiski, et lahenduskäik tuleks inimesest enesest, kuna sel juhul on käegalöömise tõenäosus väiksem.  

Tulemusest veelgi olulisem on muutuste protsess

Mida enam soovib inimene harjumusi muutes ainult kehakaalu alandada, seda tõenäolisemalt võib väikseimgi tagasilöök ja kaaluseisak tingida asja sinnapaika jätmise ning tekitada tunde, et “mina pole muutusteks võimeline”. 

Ainult kehakaalu numbrile või „kaloritele“ keskendudes võib juhtuda, et inimesed alavääristavad harjumuste muutuseid, nagu mitmekesisem toitumine, väiksem töödeldud toiduainete tarbimine või suurem liikumisaktiivsus. Üldjuhul kaasneb selliste muudatustega ka positiivset, näiteks madalam vererõhk ja kolesteroolitase, mis võib „numbritele“ keskendudes jääda märkamata.

Üks samm korraga

Enamus inimeste soov on saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne tulemus. Suurte muutustega kohanemine nõuab märksa suuremat motivatsiooni, sest rasketel hetkedel on käegalöömise mõtted ju kerged tulema.

Harjumuspäraste toitude täielik välistamine – kuna naabrinaise sõnul on need paksuks tegevad – ja olulisel määral treeningkoormuse tõstmine võib tingida olukorra, et liigse energia saamine asendub radikaalse piiramisega ja tervisele tehakse muudatustega rohkem kahju kui kasu. Tasakaalustatud toitumine ei välista otseselt ühegi toidu tarbimist, kõik sõltub söömise sagedusest ja tarbitavatest kogustest.

Suuremate eesmärkide väiksemateks etappideks jagamisel ja väikseimagi muutuse väärtustamisel on võtmeroll edutundel, mis iga vaheetapi läbimisel tagant tiivustaks.

Kui motivatsiooni napib

Harjumuste muutmine nõuab järjekindlat  ja pidevat tööd, osad inimesed on ka altimad käega lööma – eriti, kui peas vasardab mõte justkui kõigil teistel võtab köögiviljade koorimine või iganädalane trenniskäimine palju vähem vaeva. Allaandmismõtete korral tasub analüüsida muutuste plusse ja miinuseid, hinnata, kas püstitatud eesmärgid on reaalsed, ning vajadusel seatud sihid ja tegevuskava ümberhinnata.

Välised tegurid mõjutavad sisemist tahet, mistõttu on teadlikul keskkonna kujundamisel märkimisväärne mõju harjumuste juurutamisel: olgu see siis laiema salativalikuga kohvikus lõunatamine või sportlike inimestega ajaveetmine.

Motivatsioonipuudus võib tabada meist iga ühte, vahel on abiks hetkeks aja maha võtmine. Kui aga muutus iseenesest on vajalik, siis võib inspireerivaks olla ka mõte, et motivatsioonist olulisem on rutiin ja distsipliin.

Usun, et tegelikkuses pole keegi täielikult mittemotiveeritud harjumusi muutma, olgu probleemiks ülekaal, vähene liikuvus, liigne energiatarbimine või tasakaalustamata toitumine.

 

Äripäev
22. September 2017, 10:12
Vaata EST või RUS arhiivi