Ebaseaduslikud ravimid kolivad turuletilt internetti

Viagra Lasnamäe turul 1999. aastal.
Viagra Lasnamäe turul 1999. aastal.Foto: Raul Mee/ÄP
Facebookis tegutsev kommuun "Ostan ja müün" tegutseb küll administraatorite vahendusel, ent ometi ilmub sinna aeg-ajalt ka ravimite müügikuulutusi, mille taga on tundmatud eraisikud.

Näiteks sel nädalal kuulutas üks varjunime taha varjunud Facebooki kasutaja selles kommuunis, et müüb potentsiravimi Viagra tablette, kirjutas ERRi uudisteportaal.

Ehkki Viagra on retseptiravim, mistõttu peaks neid saama osta üksnes arsti väljakirjutusel, tekkis kuulutuse peale huvilisi nagu seeni pärast vihma, kes järjest andsid teada, et soovivad tablette osta. Üksiti soovitati ostu ka oma sõpradele edasi.

Teisisõnu - enamik reageeris müügikuulutusele, nagu oleks külapoodi jäätist toodud. Vaid mõni üksik hääleke julges kahelda, kas tegemist on ikka originaalravimiga ning tuletada meelde, et retseptiravimeid ei tohi käest kätte edasi müüa. See aga ei pidurdanud teiste indu.

"Müüja ei ole suure tõenäosusega järginud ravimite käitlemise nõudeid mitmel põhjusel – ta pole neist teadlik ja kvaliteedi säilimine ei ole tema tegevuse eesmärk," selgitab ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja kt Katrin Kollist.

"Mujalt kui apteegist ostetud ravimi puhul tekkinud kaebused ei jõua üldjuhul ravimiametisse, need ei pruugi jõuda ka arstideni. Inimesed ei taha enamasti tunnistada, et on ostnud ravimi ebaseaduslikust müügikohast ja neil hakkas seetõttu halb või tervisemure ei taandunud," tõdeb Kollist.

Täismahus saab seda artiklit lugeda ERRi lehelt.

Illegaalsed retseptiravimid turult – seitsme aasta tagune juhtum

Meditsiiniuudiste leht kirjutas 2010. aasta kevadel, kuidas ajakirjanikul õnnestus turult osta kuus retsepti alusel väljastatavat ravimit ning üks ravim, mida Eestis legaalselt ei müüdagi. 

Paari ravimi koostist uurinud Eesti Farmatseutide Liidu juhatuse esinaise Lilian Ruubeni analüüs näitas, et Analgini tabletid sisaldasid toimeainet 500 mg ehk sellises koguses, nagu pakendil kirjas oli. Ortofeni tabletid toimeainet (diklofenak) ei sisaldanud ega vastanud seega ka nõuetele.

Antibiootikume polnud Lilian Ruubenil koguseliselt analüüsida võimalik, kuid antibiootikum, mis pidi sisaldama doksütsükliini, seda tõenäoliselt kas ei sisaldanud või sisaldas väheses koguses, kuna samastamiskatsel selle olemasolu preparaadis tuvastada ei õnnestunud. Salve Synaflan ja Prednisolon ning Diasolini-nimelisi tablette Ruuben ei analüüsinud.

Ravimiameti ühe toonase juhi arvates on illegaalsete ravimite koostise uurimine ebaproduktiivne tegevus ja ressursi raiskamine, mistõttu nemad nende ravimite koostist, mis politsei neile määratlemiseks saadab, ei analüüsi.

“Kui hakkame neid ravimeid massiliselt analüüsima, annab see vastupidise signaali. Kui öelda, et 90% ravimitest sisaldaski seda, mis karbi peale oli kirjutatud, siis tekib tunne, et tegu on päris heade ravimitega,” selgitas ravimiameti tollane peadirektori asetäitja Alar Irs.

Meditsiiniuudiste ostude kohta ütles Irs, et nende seas on antibiootikume, mida inimesed kasutavad sageli olukorras, kus neist pole mingit abi loota. Näiteks ampitsilliini hakatakse tavaliselt omapäi tarbima siis, kui on köha ja nohu, mille põhjuseks enamikul juhtudest viirusinfektsioon.

Sel puhul antibiootikum ei aita. Ka doksütsükliin läheb käiku sarnases olukorras. Hormoonsalve (nt Synaflan või Prednisolon) arsti-apteekri nõuta kasutada on Irsi sõnul ohtlik, kuna need on immuunvastust pärssivad ja valesti kasutatuna võivad nahka tugevasti kahjustada.

Äripäev
14. September 2017, 16:19
Vaata EST või RUS arhiivi