Miks sibulad meid nutma panevad?

See tunne on kõigile tuttav: kipitav valu silmades, millele järgnevad pisarad. Miks süütu sibul, mis on paljude kokakunsti saavutuste oluline koostisosa, meile sellist ebamugavust põhjustab?

Nii taimedel kui loomadel keerleb kogu elu olelusvõitluse ja paljunemise ümber. Ka sibulad ei ole erandiks. Selleks, et näljased kiskjad mugulaid nahka ei pistaks, eritavad sibulad lenduvaid kemikaale, mille mõjul meie silmad veega täituvad.

Sibulad on mitmeaastased taimed, mis kuuluvad laukude (Allium) perekonda. See tähendab, et elutsükli esimesel aastal kasvatab taim maitsva mugula, millesse talletatakse energiavarud. Järgmisel aastal areneb välja õis koos seemnetega, mis võimaldavad taimel paljuneda.
Sibula kaitsmiseks ründajate eest on tarvis keerukat keemiat ning hiljuti selgitasid teadlased välja, kuidas selle protsessi taga seisev ensüüm toimib.

Pisarafaktori mõju

Kemikaal, mis meile ebamugavust põhjustab, on tiopropanaal-S-oksiid, mida nimetatakse ka pisarafaktoriks. Pisaraid tekivad pisaranäärmetes just selle kemikaali mõjul.

Tänaseks on kindlaks tehtud ainult kolm muud molekuli, millel on samasugune pisaraid tekitav toime, ning kõiki neid toodavad taimed.
USAs asuva Clevelandi Case Western Reserve’i ülikooli farmakoloogiaosakonna dotsent Marcin Golczak (Ph.D.) tegi hiljuti koos kolleegidega kindlaks ensüümi struktuuri, mis põhjustab pisarafaktori teket sibulates: selleks on pisarafaktori süntaas.

Hakkimisel purunevad sibula rakud ning selle tulemusena vabaneb ensüüm nimega allinaas, mille toodetud kemikaalud lagunevad maitsemolekulideks. Need annavad sibulale iseloomuliku maitse.

Mõned selles reaktsioonis osalevad kemikaalid muutuvad pisarafaktori süntaasi mõjul pisarafaktoriks.

Kui viimane silma esiosa ehk sarvkestaga kokku puutub, saadavad seal paiknevad närvilõpmed ajusse signaali ärrituse tekke kohta.

Selle tulemusena saadab aju omakorda signaali tagasi pisaranäärmetele. Seejärel tekkivad pisarad ja silmapilgutused aitavad sarvkestalt ärrituse põhjustajat eemaldada.

Tabamatu ensüüm

Ensüümide struktuuri ja toimimist pole lihtne mõista. Kuigi pisarafaktori süntaasi olemasolu tehti kindlaks juba 2002. aastal, polnud seni veel keegi selle reaalset toimimist demonstreerida suutnud. Golczak muutis koos kolleegidega ensüümilahuse mikroskoopilisteks kristallideks, mida oli seejärel võimalik röntgenkiirgust kasutades visualiseerida.

See võimaldas neil kindlaks määrata ensüümi kolmemõõtmelise ehituse ning leida väikese piirkonna, kus leiab aset pisarafaktori keemiline teke. Selle keemilise protsessi täpne tundmine aitab täita olulise tühiku senistes teadmistes ning võimaldab teadlastel sibulate biokeemilist potentsiaali paremini mõista.

Tervisele kasulik sibul

Sibulal on mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Uuringud on viidanud sibulas sisalduvate kemikaalide mõjule vähi kasvu piiramisele ning une ja meeleolu paranemisele.

Kuna sibulad on ka väga rikkalikud C-vitamiini allikad, mis on kollageeni tootmise aluseks, võib neil olla oluline roll juuste ja naha tervise tagamisel.
Selleks, et meid pisaratega kaasnevast ebamugavusest säästa, on kaks teadlaste rühma tegelenud pisaravabade sibulate väljatöötamisega. Üks sellisel uus sibulatüüp avaldab takistavat mõju vereliistakute koondumisele, mis on seotud südame-veresoonkonna haigustega.

Järgmisel korral, kui te lõikelaua tervislike sibulate hakkimiseks valmis panete, võite mõelda imepärastele biokeemilistele protsessidele, mis teie pisarais silme ees toimuma hakkavad.

Äripäev
06. September 2017, 23:51
Vaata EST või RUS arhiivi