Liigne vitamiinide söömine võib tekitada vähki

Arstide väitel ei kaitse suur vitamiinide söömine haiguste ega vähi eest. Pigem vastupidi, teatud vitamiinid ja toidulisandid hoopis suurendavad uuringute järgi vähiriski.

Terve inimene ei vaja lisaks mingeid vitamiine, vahendab portaal eestinen.fi Soome ajalehte Helsingin Sanomat.

Vähiarst Timo Joensuu sõnul võib see paljudele olla suur üllatus, sest seni on arvatud, et vitamiinid aitavad tervist tugevdada. Joensuu räägib oma patsientidele tihti ka toidulisandite kahjulikust mõjust tervisele.

Vähki tekitavad eriti antioksüdantidena mõjuvad A- ja E-vitamiinid ning neid sisaldavad preparaadid. Antioksüdandid on kehas parajal määral vajalikud. Ent kui neid saab liiga palju, siis võib see suurendada happelist keskkonda ja vähendada organismi võimet vähirakkudega toime tulla. Liine A-vitamiin võib kahjustada maksa ning muuta luud hapraks.

Kõik vitamiinid ei mõju siiski ühtemoodi. Näiteks pole tuvastatud kahjulikku mõju liigses C-vitamiini tarvitamises. C-vitamiin on veeslahustuv, mistõttu ei kogune see organismi. Sama aga ei saa öelda kõigi veeslahustuvate vitamiinide kohta – näiteks liigne B6 vitamiin võib põhjustada närvisüsteemi häireid.

Kõige kahjulikumad lisandid on lisaks A- ja E-vitamiinile veel beetakaroteen ja seleen. A-vitamiini liigne tarvitamine suurendab vähiriski tervelt 16 protsendi võrra. Liigne E-vitamiin suurendab eesnäärmevähi riski 17 protsendi võrra. Liigne beetakaroteen suurendab suitsetavatel meestel kopsuvähi riski 19 protsendi võrra, lisaks on sel ainel muid kahjulikke mõjusid. Vitamiinide tarvitamine suurendab vähki haigestumisel surmariski.

Üks värske uurimus näitab, et B6 ja B12 vitamiinid suurendavad kopsuvähi riski, aga seda ainult meestel, mitte naistel.

Samas pole infot, et mõne vitamiini või toidulisandi tarvitamine oleks vähi ära hoidnud, kui muu toitumine oli korras. D-vitamiini puhul on uuringud veel pooleli.

Uuringus on arvestatud koguseid, mis ületavad mitmekordselt soovitatud koguseid. Üks vitamiinitablett päevas ei tohiks mingit kahju teha. Arstid ei soovita aga normaalse toitumise korral üldse lisaks vitamiine või lisandeid tarvitada, kuna neist pole kasu.

Probleem on nende inimestega, kes tarvitavad iga päev vitamiine või lisandeid 20-25 eri purgist, mistõttu võivad kogused minna väga suureks. Paljud inimesed arvavad, et vähki haigestudes aitavad vitamiinid tervist parandada, kuigi tegelikult on vastupidi.

Organismile kahjulikke koguseid võib saada ka toidust. Näiteks kui juua päevas kaks liitrit piima ja lisaks veel juustu, võib saada nii suure kaltsiumi koguse, et see soodustab eesnäärmevähi teket. Arstide vastuvõtule tuleb palju vähidiagnoosiga mehi, kes kulistavad liitrite kaupa piima.

Brasiilia pähklid jälle sisaldavad palju seleeni. Kui süüa viis pähklit päevas mitu kuud järjest, võib soovitatud kogust ületada. Tagajärjeks on seleenimürgitus, mis annab endast märku metalli maitsega suus ning närvisüsteemi vaevustega.

Teatud merevetikatest võib saada organism liiga palju joodi. Kui süüa palju maksa, siis võib organism saada nii palju A-vitamiini, et see hakkab luid kahjustama.

Vitamiinidest on abi ainult siis, kui inimene kannatab vitamiinipuuduse käes. Hiinas tehtud uurimus näitas, et beetakaroteeni, seleeni ja E-vitamiini tarvitamine vähendas vähiriski neil, kel oli neist ainetest puudus.

Vitamiinide, eriti aga antioksüdantide tarvitamine kasvas plahvatuslikult 1980ndatel aastatel, kui leiti, et see võib vähki ja südamehaigusi ära hoida. Uuringutest tuli välja, et oksüdatiivne stress oli seotud vähi tekkega ja siis leiti, et antioksüdandid aitavad seda ära hoida. Hiljem aga tuli välja, et liigne kogus antioksüdante töötab hoopis soovitule vastupidiselt. Teatud kogus oksüdatiivset stressi on vajalik vähi ärahoidmiseks.

Äripäev
07. September 2017, 11:26
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas