“Mommy makeover” - kas midagi mulle?

Ema ja beebi
Ema ja beebiFoto: Scanpix/Caro
Lapse ilmale toomine on kehale suur koormus, mis muudab ka naise välimust. Kui rinnad ja kõht enam ise vormi ei lähe, on abiks "mommy makeover".

Rasedus ja sünnitus muudavad naise keha, venitades lihaseid, mõjudes rühile ja kehakaalule. Kuigi taastumine ja puhkamine ning väikse ilmakodanikuga kohanemine vajavad aega, ei suuda paljud naised võtta omaks välimusega seotud suuri muudatusi. Nii pöördutakse spetsialistide poole, kes aitaks keha taas vormi viia ning abistaks enesekindluse taastamisel.

Kuna rasedus muudab ennekõike rindade, kõhu- ja tuharapiirkonda, mille vormi viimiseks ei piisa sageli enam ka vaid treeningust, siis pöördutakse järjest enam ilukirurgi poole nende piirkondade korrigeerimiseks. Kotka Erahaigla ja Niine Nahakliiniku plastikakirurgi Pille Kirjaneni sõnul tuleb siiski enne plastikakirurgi kabinetti suundumist läbi mõelda, kas plaanitakse veel lapsi saada. Kui vastus on jaatav, pole mõistlik keha kirurgiliste protseduuridega muutma veel hakata. Pärast sünnitust tasub iluprotseduuridega oodata vähemalt pool aastat kuni aasta. Selle ajaga on näha, kui palju sidekude, mis rindade ja kõhu puhul välja venib, tagasi tõmbub.

“Kõhu- ja tuharapiirkond allub teatud määral edukalt ka tervislikule toitumisele ja aktiivsele liikumisele ning eelkõige pöördutakse ilukirurgi poole rindade välimuse tõttu, mis pärast sünnitust on sidekoe venimise tõttu harjumatult muutunud,” tõdes Kirjanen. Ka imetamine muudab sageli rindade suurust. “Kõige sagedasemaks probleemiks on rindade nn tühjus, mis on tingitud rinnanäärme koe mahu vähenemisest. Sage on ka naha lõtvusest tingitud rindade vajumine, kuid mõlemad muutused on sellised, kus plastikakirurg aidata saab,” kinnitas Kirjanen.

Kui pärast sünnitust on soov rindasid suurendada, siis tasub teada, et rinnasuurendamise operatsiooni on võimalik ette võtta umbes kuus kuud pärast imetamisperioodi lõppu.“Rindade suurendamine ei ohusta järgmist võimalikku rasedust ega imetamist, kuid meeles tuleb pidada, et uue raseduse järgselt võib piirkond vajada korduvat korrektsiooni ning et tegemist on siiski kirurgilise tegevusega, millega võivad kaasneda komplikatsioonid,” nentis Kirjanen.

Kuigi trenni ja toitumisega on võimalik välimust ja enesetunnet positiivselt mõjutada, siis elastsuse kaotanud kõhunaha ehk nn rippkõhu korrigeerimine on võimalik vaid kirurgilise sekkumisega. “Kõhu eesseina deformatsiooni esineb nii raseduse järgselt kui ka suure kaalukaotuse korral,” ütles Kirjanen, lisades, et kõhuplastika käigus eemaldatakse liigne nahk ja naistel enamasti pingutatakse ka lihased, kusjuures lõplik tulemus kujuneb alles mitmete kuude vältel.

Rindade ja kõhu korrigeerimine on ilukirurgias võrdlemisi levinud protseduurid, mõnevõrra vähem teatakse naiste väliste suguelundite korrektsioonist, mis on mujal maailmas rohkem tuntust kogunud. “Intiimpiirkonda, mis samuti sageli muutub raseduse ja sünnituse järgselt, soovitakse korrigeerida nii esteetilistel põhjustel, kuid mitte ainult – häbememokkade suurenemine võib põhjustada ebamugavust füüsilisel koormusel või kitsaste riiete kandmisel,” tõi Kirjanen välja põhjuseid, miks naissuguelundite plastika protseduuride kasuks otsustatakse.

Nii nagu suguelundite plastikaga, on ka teiste ilukirurgiliste protseduuride korral oluline enne planeeritud operatsiooni stabiliseerida kehakaal, sest kaalumuudatused võivad mõjutada ka tehtud protseduuride tulemusi.

Kirjaneni sõnul pole Eestis veel “mommy makeover” ehk järjest mitmete protseduuride tegemine väga levinud - pigem pöörduvad Eesti naised plastikakirurgi kabinetti ühe piirkonna murega ning seejuures küsitakse põhjalikult informatsiooni ja ollakse konsultatsiooni käigus avatud, et saavutada parimat tulemust ning nähes, mil viisil ühe piirkonna korrektsioon aitab enesekindlust taastada, liigutakse edasi järgmiste protseduuride juurde. Ometi rõhutas plastikakirurg, et kõikide keha muutvate protseduuridega kaasnevad meditsiinilised riskid, sest tegemist on kirurgilise sekkumisega, mistõttu tuleb igal patsiendil koos arsti selgitustega kõik võimalikud riskid kindlasti enne otsuse tegemist läbi mõelda.

Äripäev
31. August 2017, 12:50
Vaata EST või RUS arhiivi