Algav kooliaasta suurendab trennides saadud vigastuste arvu

Sügis toob laste ja noorte hulgas kaasa ka traumade iseloomu muutuse - tunduvalt suureneb traumade osakaal, mis saadud trennides ja siseruumides.

Kui suvisel ajal registreeritakse kindlustustes laste ja noortega juhtunud õnnetusjuhtumeid peamiselt niisama ringijooksmise käigus või rattasõidu, rulatamise ja batuutidega seoses, siis kooli algusega muutub ka noortega juhtuvate traumade iseloom.

“Sügiseti liiguvad noored oma tegevustega rohkem siseruumidesse, algavad trennid, kehalise kasvatuse tunnid ning sellega seoses tihenevad hüppeliselt traumad, mis on saadud näiteks erinevate pallimängude ja rühmatreeningute käigus,” selgitas Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa.

“Näiteks erinevate pallimängude puhul saab täheldada tekkinud vigastuste arvu kasvu 20 protsenti võrreldes suvekuudega.”

Kuidas vigastused tekivad?

Trenni käigus võib näiteks pall lennata halvasti vastu näppe, tihti põrkavad lapsed lihtsalt omavahel kokku.

Ette on tulnud aga ka traumasid vehklemistrennis, hokimängu ajal halvasti sihitud litriga või ka rööbaspuudelt kukkumise käigus.

Lisaks kehalise kasvatuse tundidele ja trennidele saavad lapsed traumasid ka lihtsalt vahetundides ringi joostes ja mängides, mil vigastatakse tihti just põlvi ja hüppeliigeseid.

Sportimisel tekkinud vigastustest enim on esindatud erinevate liigeste venitused, põrutused, haavad ja luumurrud.

“Osa õnnetusjuhtumeid on sportimisega aga ainult kaudselt seotud – näiteks on erinevaid vigastusi põhjustanud spordiklubi või kooli pesuruumis või ujulas libedal põrandal kukkumised,” lisas Loitmaa. Salva Kindlustuse statistika järgi on lastega seotud vigastustes pea pooled tekkinud just sportimise käigus ning poistel tekib vigastusi poole rohkem kui tüdrukutel.

Evelin Loitmaa sõnul toimub lastel enim vigastusi just alg- ja põhikoolieas.

 

Äripäev
31. August 2017, 12:37
Vaata EST või RUS arhiivi