Kõhukinnisus raseduse ajal vajab tähelepanu

Raseduse ajal kannatab ühel või teisel määral kõhukinnisuse all iga teine rase. Millisit mõju aga see rasedusele võib avaldada?

Toit, mis inimene sööb, peab läbima kõik etapid ja jääkproduktid lahkuma soolest umbes 24 tunni jooksul. Kroonilise kõhukinnisuse puhul võtab see protsess aega kauem – 60–120 tundi. Selle ajaga imendub toidust vedelikku ja väljaheide muutub kõvaks ja kuivaks.

Raseduse ajal võib kõhukinnisus provotseerida hemorroidide teket, mis samuti on üks üsna sage rasedusaegne kaebus.

Rasedate soolestikus kasvab kääritamise ja lagunemise protsess, sellega tekib rohkem patogeenseid baktereid. Lõpptulemusena satub osa neist mürgistest ainetest ema vereringesse ja sealt ka lapseni. Raseduse ajal töötab keha topeltkoormusel. Kõhukinnisus on suur koorem maksale ja teeb tööd naise kehavõimete piiril. Seetõttu võib keha hätta jääda teiste võimalike haigustega võitlemisel.

Raseduse esimesel trimestril ei ole kõhukinnisus väga soovitav, sest sel ajal loode formeerub ja vajab piisavalt toitaineid. Lahtisteid ei tohi sel ajal samuti järelemõtlematult manustada, sest see võib põhjustada arengudefekte.

Kõhukinnisus raseduse lõpus

See on raseduse hilises järgus sageli probleem. See põhjustab kõhuvalu, täiskõhutunnet, iiveldust, oksendamist ja kõhukinnisust ja võib põhjustada isegi enneaegset sünnitust.

Ka emaka suurenenud toonusele on üks reaktsioon kõhukinnisus, enamasti viimasel rasedusnädalal. Seda ka seetõttu, et sel ajal on lapse pea langenud sünniteedesse ja surub suurema jõuga pärasoolele, mis takistab õigeaegset ja täielikku tühjenemist.

Ohtlik on see, kui kõhukinnisuse taustal tekib peavalu, halvenenud töövõime, unehäired, närvilisus.

Pikaajaline kõhukinnisus kahjustab nahka, kaotab selle elastsuse, nahk muutub lõdvaks ja saab kollase tooni. Krooniline kõhukinnisus raseduse ajal aitab kaasa erinevate sapiteede ja seedesüsteemi funktsioonihäirete tekkele. See võib põhjustada muutusi jämesooles ja peensooles.

Aga kõige ohtlikum on see, et see võib suurendada iseenesliku abordi võimalust. Sagedase kõhukinnisuse puhul tuleb konsulteerida arstiga.

Äripäev
25. August 2017, 20:09
Vaata EST või RUS arhiivi