Mis haigus on psoriaas?

Küsimustele psoriaasi kohta vastas ITK nahaarst Pille Konno.

Psoriaas on salakaval haigus, mis kahjustab nahka, võib kahjustada ka küüsi ja liigeseid (10-30% psoriaasi põdevatel haigetel esineb kaasuvana psoriaatiline küüntekahjustus ja 5-42% haigetel psoriaatiline liigesepõletik). Psoriaasi põeb 2-3% elanikkonnast. Eestis põeb psoriaasi ligikaudu 42 000 inimest, neist 30% haigetel on mõõdukas või raske haigusvorm, mille puhul on vajalik raviks kasutada süsteemset immuunomoduleerivat ravi. Kuna haigus nahal on näha, siis häirib see väga elukvaliteeti.

Kui aastakümneid tagasi peeti haiguse tekkepõhjuseks naha sarvkihi rakkude liialt kiiret jagunemist, siis nüüdseks on selgunud, et nähtavad nahamuutused on kui jäämäe veepealne tipp. Veealune osa aga viitab sellele, et psoriaas on immuunpõletikuline haigus - organismi immuunsüsteem ründab oma rakke. 
Psoriaas on kroonilise kuluga retsidiveeruv põletikuline autoimmuunhaigus, mille aluseks on T-lümfotsüütide ebaadekvaatne stimulatsioon ja kogunemine nahas (täpsemalt epidermises).

Kas psoriaasiga kaasneb veel mingeid riske?
Psoriaasi haigestumine mõjutab tugevalt inimese elukvaliteeti ja enesehinnangut, tuues endaga kaasa mitmeid psühhosotsiaalseid probleeme. Psoriaasihaigetel on tõusnud risk haigestuda psühhiaatrilistesse haigustesse, eriti just depressiooni ja ärevushäiretesse. Raske psoriaasiga haigetel esineb kaasuvana sagedamini metaboolne sündroom (rasvumine, düslipideemia, diabeet ja hüpertensioon). Psoriaasihaigetel on näidatud suurenenud riski haigestuda müokardiinfarkti ning pahaloomulistesse kasvajatesse. Kui kaasuvad haigused raske psoriaasiga haigetel avalduvad väga varases eas, võib see mõjutada patsientide eluiga.

Millised on psoriaasi ravimeetodid?
Tänapäevane teadus ja meditsiin on paremini õppinud tundma haiguse tekkepõhjusi. Soov neid põhjusi mõjutada ongi kantud eesmärgist, et raskelt kulgev psoriaas inimesest võitu ei saaks. Psoriaas on kahjuks oma tekkemomendist alates krooniline nahahaigus, mida pole võimalik lõplikult välja ravida. Küll on võimalik saavutada raviga pikki lööbevabasid perioode, haiguse remissiooni.

Psoriaas võib avalduda väga erinevates raskus astmetes. Kergete vormide puhul ei tekita haigus suuremaid probleeme ning nahale kantavate ravimitega on võimalik haigustunnused maha suruda ja haigust kontrolli all hoida.

Iga patsient vajab individualiseeritud ravi, selleks on väga erinevaid ravivõimalusi. Parimaks ravitulemuseks tuleb arvestada nii haiguse raskusastet, aga ka patsiendi iseärasusi ja majanduslikke võimalusi. Koostöö sujub paremini ja ravi tulemused on edukamad, kui patsient on ka ise motiveeritud oma haigusega võitlema.

Enne ravimite määramist tuleks analüüsida patsiendi eluviisi. Tähelepanu tuleks pöörata tervislikele eluviisidele, toitumisele ning välja ravida kroonilised põletikukolded. Suitsetamine, alkoholi tarbimine, metaboolne sündroom ja teatud ravimite tarbimine (beetablokaatorid) soodustavad psoriaasi raskemat kulgu.

Üldiselt psoriaasi puhul veeprotseduurid, vannid mõjuvad hästi. Psoriaasi põdevatel inimestel on tavaliselt nahk kuivem kui teistel. Seetõttu tuleks alati peale veeprotseduure nahka baaskreemiga kreemitada. Naha hoolduseks ja pehmendamiseks sobivad hästi apteekides müügil olevad käsimüügi tooted, mida tuleks valida vastavalt individuaalsele taluvusele.

Ravimitest on olemas lokaalsed ja süsteemsed psoriaasi ravimid. Lokaalsed ravimid aitavad hästi kergemate ja lokaliseeritud haigusvormide korral. Lokaalsetest ravimitest kasutatakse kaltsipotriooli (D-vitamiini analooge), glükokortikosteroidsalve ja salitsüülhappega ravimeid. Psoriaas on ka üks väheseid haigusi, mille puhul võib olla päikesest abi, kuna päike on immunosuperssiivse toimega. Siis kasutakse ka fototeraapiat või fotokemoteraapiat.

Psoriaasi süsteemset ravi kasutatakse juhtudel, kui lokaalse raviga ei õnnestu hoida psoriaasi kontrolli all, kui valgusravi on vastunäidustatud või on ulatuslik ja väljendunud lööve (PASI skoor või BSA >10%). Psoriaasi raskeid vorme ei esine väga sageli, kuid ka siis on ravi eesmärk säilitada inimese elukvaliteeti, töövõimet ja vältida tema invaliidistumist. Süsteemset ravi on vaja siis, kui kaasneb psoriaatiline liigestekahjustus. Ka siis kasutatakse süsteemset ravi, kui psoriaasi lokaliseeritud vormid põhjustavad stressi ja ebamugavust, näiteks on lööbega kaetud nägu, genitaalid või peopesad, tallad.

Kui süsteemne ravi pole tulemust andnud, siis on kaasaegseim ravimeetod bioloogiline ravi. Bioloogiline ravi on uue ajastu algus immuunhaiguste ravis.

Äripäev
24. August 2017, 12:11

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi