Milline on kõige haruldasem veri?

Verekeskuse immunohematoloogia referentlabori juhataja doktor Ulvi-Kaire Kongo.
Verekeskuse immunohematoloogia referentlabori juhataja doktor Ulvi-Kaire Kongo.Foto: PERH
Verekeskuste laborites tehakse erinevate veregruppidega patsientidele sobiva vere leidmiseks eriliselt peent tööd, sest universaalset kõigile sobivat verd ei ole, kirjutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla oma blogis.

Verekeskuse immunohematoloogia referentlabori juhataja doktor Ulvi-Kaire Kongo lubab heita pilgu sellesse maailma, kus iga päev toimub uue ristsõna lahendamine veregruppide sobitamise näol.

Veregrupid on meile kaasasündinud, geneetiliselt päritud. Seetõttu võivad mõned eriliselt harvad veregrupid esineda ka ainult perekonniti või kindlates inimpopulatsioonides. Samal ajal kui avastatakse uusi geneetilisi veregruppide variatsioone ja alamtüüpe, selguvad ka riskid, mis võivad patsiendile taolise vere ülekandmisega kaasneda.

Kui oleks nii, et me kõik oleksime ühesuguste veregruppidega, võiks vereülekanne inimeselt inimesele toimuda mööda otseseid ja sirgeid radu. Aga me ei ole ühesugused. Igaühe punaste vereliblede pinnal võib olla üle 300 erineva antigeeni- molekuli, mis suudavad vallandada eriliste proteiinide tootmise meie kehas, neid proteiine kutsutakse antikehadeks. Inimese veregrupid määravad ära erilised antigeenid, mis kas on kellegi vererakkude pinnal või neid ei ole.

Ekstreemselt haruldane

Neist 300st erinevast antigeenist on omakorda umbes 160 “sagedased” antigeenid, see tähendab, et neid leidub paljude inimeste vererakkudel. Kui sul puudub selline antigeen, mis on olemas 99% teistel inimestel, siis sinu verd peetakse haruldaseks. Kui sul puudub antigeen, mis on olemas 99,99 % teistel maakera elanikel, siis oled ekstreemselt haruldase veregrupiga.

Kuna haruldase veregrupiga inimesi on vähe, siis on haruldast verd ka harva vaja. Kuid kui see juhtub, tähendab “haruldase” sobiva vere leidmine kriitilises seisus patsiendile võidujooksu ajaga. Et see võidujooks lootusetuks ei kujuneks, on igapäevaselt tehtavate “tavaliste” doonorivere uuringute  kõrval tööl ka meedikud referentlaboris, kes uurivad verd just teiste, niiöelda alamveregruppide osas.

Tänaseks päevaks on avastatud kokku 35 veregruppide süsteemi, mida determineerivad geenid, mis kannavad antigeenide moodustamiseks vajalikku infot. Enamus rohkem kui 300 antigeenist jaotuvad nende 35 süsteemi vahel.

Suurim ja keeruliseim on Rh–süsteem (varasemalt tuntud kui “rhesus”), kus on 61 antigeeni. Olulisim neist Rh antigeenidest on D antigeen, mis suhteliselt sageli võib puududa kaukaaslastel ja taoline veri on tuntud (kuigi ebatäpselt) kui Rh-negatiivne.

Inimestel, kellel puuduvad kõik Rh-süsteemi antigeenid, on Rh-null veregrupiga veri ja selliseid isikuid on maailmas kokku teada ainult 40 ümber. Ja rahvusvahelises haruldaste verede programmis on neist omakorda 9 doonorit, kel on võimalik aktiivselt verd loovutada. Ainult 9!

Loe täpsemalt ja pikemalt regionaalhaigla blogist.

Äripäev
18. August 2017, 12:44
Vaata EST või RUS arhiivi