Lühike samm tööstressist depressioonini

Psühholoogi juures
Psühholoogi juuresFoto: Scanpix/Caro
Kuigi Eestis statistikat depressiooni haigestumise kohta ei ole, kipub see tabama pigem pingelisemat ja vastutusrikkamat tööd tegevaid inimesi. Samas on haigusest lihtne hoiduda.

“Delfis töötamise ajast on mul endalgi depressiooni kogemus ning sama on läbi elanud paljud sõbrad-tuttavad,” meenutas ettevõtja ja juhtimiskoolitaja Ville Jehe. “Depressioon on kahjuks suur probleem Eestis.”

Oma kogemuse põhjal ütles Jehe, et vaimse tervise eest peab hoolitsema täpselt samamoodi nagu füüsilise keha eest, kirjutab Äripäev.

“Kõige suurem probleem ongi just see, et sisemaailma korrastamisega ei tegeletagi. Kui seal on suured probleemid, ei pääse ka füüsiline keha haigusest.”

Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli nentis, et depressiooni võib haigestuda igaüks, see ei sõltu soost, haridusest või ametist. Kuigi ametlik statistika puudub, on tema hinnangul ohugrupp just pingelises ja vastutusrikkas ametis töötavad inimesed, eriti need, kes peavad töötama teiste inimestega.

Ettevõtjate puhul on Pilli sõnul depressioonist veelgi tavapärasem ärevushäirete teke, kuna isiklik seos ja vastutus oma ettevõtte ja tulemuste pärast viib esmalt pigem ärevuse sümptomiteni. Pikaajalisest ärevusest aga võib välja kasvada depressioon. “Tööalane ülekoormatus ja võimetus tõmmata piiri töö ja muu elu vahele haarab inimese enda alla ning võib juhtuda, et muud elu enam polegi,” lausus Pilli.

Ta märkis, et inimesed kipuvad end pidevalt üle hindama, tahtes rohkem, kui reaalselt suudetakse, kuid lõppude lõpuks kaotatakse hoopis kõik väärtuslik.

Tervise ja heaolu koolitusi pakkuva Holistika Instituudi juhataja Marina Paula Eberth märkis, et depressioonist on saanud moesõna, mida kasutatakse palju, kuid tihti ei teata, mis see tegelikult on.

“Iga inimene on elus mingil hetkel masenduses ja see on normaalne reageerimise viis, kui mõni elusündmus toob pettumust või kaotusvalu,” selgitas ta. Depressioon aga pole lihtsalt masendus, vaid seisund, mis mõjutab inimest tervikuna – nii tema meelt, keha kui ka hinge. “Depressiivse inimese psüühika sügavuses on abitusetunne. Kuigi kõrvaltvaataja pilgu läbi on tal palju elu muutmise võimalusi, tunneb depressioonis inimene ise, et tal pole valikut,” lausus Eberth.

Tähtajad lükkuvad, töökvaliteet langeb

Esimene märk lähenevast depressioonist võib olla tujumuutus – inimene on pahur, väsinud, kergesti ärrituv, temaga ei saa enam rääkida ning ta ei soovi seltskonnas olla. Samuti jäetakse tavapärased kohustused tegemata. “Tihtipeale märkavad kaastöötajad muutusi, kui muidu tähtaegadest hästi kinni pidav inimene hakkab nende vastu eksima või töökvaliteet langeb,” lausus Pilli. 

Eberthi sõnul võivad esimest häirekella lüüa hoopis unehäired. “Inimene ärkab öösel kella 3 ja 5 vahel ja ei saa enam uinuda, vähkreb ja vähkreb, kuni uinub mitu tundi hiljem ja lõpuks jääb tööle hiljaks,” kirjeldas Eberth. Kui depressioon süveneb, võib inimene magada ja magada ega tahagi enam ärgata.

Depressiooni võib ära tunda ka selle järgi, et varem huvi pakkunud asjad enam ei huvita ning inimene keskendub ainult negatiivsele ja positiivseid momente elus ei märka enam üldse. “Depressioonis inimene on hajevil, tal on raske keskenduda ja üldine energiapuudus, väsimus ning jõuetus ei lase olla endisel moel efektiivne. Lisaks võib süütundest, millel pole otsest põhjust, ja tundest “ma olen halb inimene ning mitte midagi väärt”, saada igapäevane saatja,” selgitas Eberth.

Tema sõnul on stressist depressioonini vaid üks samm. “Kui stress kestab pikka aega ja inimene selles olukorras vajalikke muutusi ei tee, on üldine masendus ja jõuetus kerged tulema.”

Äripäev
17. August 2017, 16:57
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas