Kui palju sünnib Eestis lapsi doonorite abil?

Statistika järgi registreeritakse Eestis aastas ka hulgaliselt kliinilisi rasedusi, mis on tekkinud kas doonorspermast või doonormunarakust. Kui levinud see ikkagi on?

Mitte-partneri doonorspermast tekkis TAI statistika järgi 2015. aastal 67 kliinilist rasedust (kõik meetodid kokku) ja mitte-partneri doonormunarakust 61 rasedust. 22 korral kasutati nii doonorspermat kui ka -munarakku ja 13 korral doonor-embrüod.

Kokku tekkis rasedus doonori abil 163 korral, mis on partneriannetuse 637 raseduse kõrval 20% koguarvust, seega iga viies kehavälise protseduuri abil tekkinud rasedus. 

Doonossuguraku kasutamine on tasuline teenus, eriti kallis on munarakudoonori teenus.

Teatavasti ei lõpe aga kõik protseduurid rasedusega ja kõik rasedused õnneliku sünnitusega. Samal 2015. aastal lõppes kliinilise rasedusega 800 kunstlikku viljastamist, mis on 28 protsenti kõigist läbiviidud viljatusravi tsüklitest, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast.

„Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 800 lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Eesti Meditsiinilisest Sünniregistrist selgub, et 2016. aastal sündis 369 last kunstliku viljastamise abil, mis moodustab 2,6 protsenti kõigist elussündidest. See osakaal on püsinud sama ka aasta varasemaga võrreldes.“

Kui palju aga tekib selliste protseduuride käigus tüsistusi ja kõrvalekaldeid?

TAI andmetel äärmiselt harva. 2016. aastal registreeriti 15 hüperstimulatsiooni sündroomi, aasta varem 7. Mullu tekkis ka üks veritsus munarakkude eemaldamisel, muid võimalikke tüsistusi pole viimase 4 aasta jooksul kirja pandud.

Äripäev
20. July 2017, 16:05
Vaata EST või RUS arhiivi