Suitsetav kaaslane tähendab sulle vähiohtu

Jäta suitsetamine maha nii enda kui ka kaaslase tervise säilitamiseks.
Jäta suitsetamine maha nii enda kui ka kaaslase tervise säilitamiseks.Foto: Scanpix
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene ise mittesuitsetaja.

Suitsetamise kahjulikust mõjust inimese tervisele on palju räägitud, kuid vähem sellest, millised on tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjed mittesuitsetaja tervisele, kirjutab terviseinfo.ee.

Tervise Arengu Instituudi tubakaekspert Tiiu Härm selgitab, miks on passiivne suitsetamine kahjulik ning kuidas end selle eest kaitsta.

Mis on passiivne suitsetamine?

Tubakasuits on kombinatsioon kahest suitsuvoost, mis vallanduvad põleva tubakatoote suitsetamisel. Peavoog on mahv, mille suitsetaja tõmbab enda kopsudesse ning kõrvalvoog on suitsetaja poolt väljahingatav suits koos sigareti hõõgumisest tekkiva suitsuga. Passiivne suitsetaja on inimene, kes hingab sisse kõrvalvoo suitsu kui viibib suitsetaja vahetus läheduses. Kuid samuti võib passiivne suitsetamine toimuda ka hiljem, tubakasuitsust juba saastunud keskkonnas olles.

Tubakasuitsus viibimine on mittesuitsetaja tervist vägagi kahjustav tegevus, eriti arvestades asjaolu, et mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad ja suitsuga kohanemata ning kokkupuutel niivõrd mürgiste ainetega võivad olla pöördumatud tagajärjed.

Ohtlik on ka e-sigaret

Kasutajad peavad e-sigarette suhteliselt ohutuks, kuid kahjuks ei ole ka selle tarvitamisel väljahingatav aur mürgistest ainetest vaba. E-sigareti kõrvalvoost on leitud nii nikotiini kui hingamisteid ärritavat propüleenglükooli. Kuna toode on niivõrd uus, siis ei ole selle tegelikku mõju jõutud lõpuni uurida, seega ei ole veel kaardistatud kõiki võimalikke kaasnevaid terviseriske. Enda tervise kaitsmiseks peaks vältima ka e-sigareti väljahingatava auru sissehingamist.

Millised on passiivse suitsetamise tagajärjed?

Eksklikult arvatakse, et tubakasuits ei ole mürgine neile, kes ise ei suitseta; et tubakasuitsul on lihtsalt ebameeldiv lõhn. Tegelikult on see ebameeldiv lõhn mittesuitsetajale ohumärk – kui mittesuitsetav inimene seda lõhna tunneb, siis ta tegelikult juba hingabki sisse kahjulikke aineid.

Juba lühiajaline tubakasuitsus viibimine võib põhjustada erinevaid vaevusi, näiteks kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ja mitmeid teisi allergiatele iseloomulikke tunnuseid. Samuti võib see põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust. Astmahaigetel kutsub tubakasuitsus viibimine esile astmahooge.

Järjepideval tubakasuitsuses keskkonnas viibimisel suureneb märkimisväärselt kopsuvähi ja ka mitmete teiste vähkkasvajate tekke risk. Samuti suureneb risk haigestuda südamehaigustesse, võivad tekkida astma, kopsu- ja kõrvainfektsioonid, ägeneda mitmesugused allergilised reaktsioonid.

Kõige kurvem on see, kui passiivse suitsetaja sundolukorda pannakse lapsed. Nende kasvavale organismile on sel tõsised tagajärjed, kui keegi pereliikmetest nende läheduses, autos või kodus suitsetab. Lapsel võivad selle tagajärjel ilmneda õppimisraskused, suureneda psühholoogilised probleemid nagu depressioon, tekkida erinevad allergiad. Tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel võib areneda ka astma.

Kuidas kaitsta end ja teisi passiivse suitsetamise eest?

Meie tubakaseadus keelab küll suitsetamise avalikes ruumides nagu kohvikud, raamatukogud jne, kuid paraku ei laiene see seadus meie eluruumidesse ega autodesse.

Ainuke viis enda lähedasi ja koduseid passiivse suitsetamise eest kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Sellised levinud võtted nagu aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita – suits kandub tagasi tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad väga kergesti erinevatele pindadele, nagu mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuni kuudeks, mõjutades märkamatult meie tervist.

Tubakasuits lendub väga kergesti ka õues, kui kõnnid näiteks suitsetava inimese taga või kõrval – tema suits jõuab paratamatult ka sinuni. Et oma tervist kaitsta, tuleb ka vabaõhuüritustel või koduaias hoida suitsetajatest eemale.

Äripäev
07. July 2017, 12:09
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas