Kurvameelse keha ei viitsi haigustega võidelda

Vaim ja keha on omavahel nii tugevalt seotud, et kui juhtud mõne viiruse külge saama, oleneb palju psüühikast, kui kaua ja raskelt sa tõbe põed.
Vaim ja keha on omavahel nii tugevalt seotud, et kui juhtud mõne viiruse külge saama, oleneb palju psüühikast, kui kaua ja raskelt sa tõbe põed.Foto: Scanpix/PantherMedia
Vaim ja keha on omavahel nii tugevalt seotud, et kui juhtud mõne viiruse külge saama, oleneb palju psüühikast, kui kaua ja raskelt sa tõbe põed.

Siin on mõned kasulikud näpunäited, kuidas jääda terveks isegi siis, kui suvine niiskus ja jahedus naha alla poeb, vahendas sekretär.ee.

Mõte, et immuunsüsteem ja meeleolu on omavahel ühenduses, pole uus. Enamik meist on ju kogenud, et olles tööst või isiklikust elust kurnatud, hakkavad ka paljud viirused kergemini külge kui tavaliselt. Õnneks on ka teadlased jõudnud sinnamaani, et oskavad ära seletada, miks see nii on. 

Märka muutusi organismis

Immuunsus on organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kui lühiajaline stressiseisund paneb organismi enese eest võitlema ning tõstab immuunsustaseme väga kõrgele, siis pikaajaline pidev emotsionaalne ja füüsiline kurnatus, nagu näiteks ülejõukäiv töö, probleemid kodus, pidev kurvameelsus ja/või apaatia, võib viia selleni, et organism ei viitsi enam täisvõimsusel võidelda. Nii saab igast bakterist, millega sa kokku puutud, potentsiaalne ohuallikas.

Kõige esimesena annab alla immuunsüsteemi see osa, mis puudutab eritisi – see on grupp kaitsvaid proteiine, mida leidub meie süljes, limaskestas ja kopsudes ning mis takistavad pisikutel meie organismi siseneda. Kui kaitsvad proteiinid ei võitle enam täisvõimsusel, on bakteritel peaaegu vaba tee tulla meie organismi nõrgestama.

Kui oled terve ning su meel on puhanud ja õnnelik, siis jäävad paljud ohuallikad juba kõige esimese immuunsusgrupi "sõdurite" ees pidama, sest organism on saanud signaali, et kaitsesüsteem tuleb sisse lülitada. Kui su vaim on aga stressist kurnatud või kui oled füüsiliselt omadega läbi, siis ei hakka immuunsüsteem õigel ajal tööle.

Teadlased põhjendavad seda asjaoluga, et kui su kehas on väga kõrge stressihormooni kortisooli tase, siis su keha lülitab end säästureziimile ning esimene asi, mille pealt ta end tagasi hakkab hoidma, on immuunsüsteem.

On tõestatud, et kolm võtmetähtsusega immuunsuse kandjat on stressiolukorras halvatud. Need on T-rakud ja NK-rakud ehk naturaalkillerid, mis tunnevad ära ning ründavad organismi ohustavaid baktereid, ning interferoonid ehk valgud, mida rakud sünteesivad vastuseks viirusnakkusele, takistamaks viiruste levikut organismi teistele rakkudele.

Immuunsüsteem pole tänu negatiivsetele emotsioonidele mitte ainult alla surutud, vaid stress paneb organismi enda tootma immuunrakke tsütokiine suuremas koguses, kui vaja oleks. Tsütokiin on immuunrakkude eritatud valk, mis toimib antigeenidesse ja vallandab immuunreaktsiooni.

Kui tsütokiini on organismis liiga palju, tekivad külmetuse- ja gripisümptomid ning halva enesetunde tõttu on ka tuju kehv. Seega oled sa stressis olles veel enam haige kui muidu ning tunned end eriti sandilt. Masenduses olles on isegi väike külmetus sama hull läbi põdeda kui jalust maha rabav gripp. 

Stressitekitajad, mis need veel on?

Mõned uuringud on näidanud, et isegi 30-minutine vaidlus kaasaga võib organismi niivõrd endast välja viia, et immuunsüsteem saab päevaks või paariks kõva hoobi. Üldiselt usutakse aga, et immuunsüsteem kannatab tõeliselt alles siis, kui inimene on vaimse või füüsilise surve all olnud järjest vähemalt kolm kuud.

Kuigi see võib tunduda hea uudisena, sest enamik meist ei ole nii pikalt endast väljas ning leiab stressile varem leevendust, kui muidugi ei ole parasjagu käsil majaehitus, kolimine või abielulahutus, mis tähistab tavaliselt väga pikaajalist emotsionaalselt ebastabiilset olukorda, siis seisneb probleem selles, et meil endil ja organismil on erinev arusaam sellest, mis asi stress üldse on.

Iga emotsioon, mida me läbi elame, vallandab kehas "keemilise kokteili", mis omakorda annab organismile edasi ühe või teise sõnumiga signaali. Kui sa reageerid muutustele nii, nagu keha sinult ootab – nutad, kui oled kurb, karjud, kui oled vihane ning lõdvestud, kui sind tabab pingeline olukord –, siis su organism rahuneb ning "keemiline kokteil" haihtub.

Kui sa aga jätad pinge endasse, siis see kokteil aina paisub ning su keha ei oska enam muutustele adekvaatselt reageerida. Nii on su organism tasakaalust väljas ning keha ongi stressis. Tulemuseks on tõsiasi, et jääd kergemini külmetushaigustesse, saad nohu, köha või kõhuviiruse ning põed haigust pikemalt, kui tavaolukorras. Hea uudis on aga, et saame ise haigusi ära hoida, olles positiivsed ning kuulates oma keha. 

Jälgi emotsioone, kuula keha

Teadlased on välja selgitanud, et emotsioonid avaldavad kehale suurt mõju. Näiteks on inimestel, kes ei oska või ei taha omi tundeid välja näidata, teadlaste kinnitusel suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, sest stress tõstab vererõhu taset. Ka lihaspinge seljas ning sagedased peavalud on nähtused, mida äärmuslike emotsioonide allasurumine endaga kaasa toob. Seepärast tasub oma keha kuulata ja väljendada, mida tunned.

Ka stressi koos selle negatiivsete tagajärgedega on kasulikum ära hoida kui ravida. Näiteks Ameerika Emory ülikoolis jõuti järelduseni, et 80% naistest, kes ei jäänud rasedaks, said oma menstruatsiooni- ja ovulatsioonitsükli korda, kui olid stressist vabanenud. Selleks tasub alustada näiteks naermisest, sest on tõestatud, et naer vähendab allergiliste reaktsioonide teket – inimestel, kes vaatavad sagedasti komöödiaid ning naeravad palju, on vähem pingeid ning nende immuunsüsteem on tugevam ning allergiaid tekib vähem.

Teada on seegi, et isegi 30minutiline tuline tüli võib inimese immuunsüsteemi märkimisväärselt nõrgestada ja mõnel organismil võtab sellest toibumine aega isegi kuni kuus päeva. Nii on tõestatud, et näiteks lõikehaav paraneb masenduse all kannatajatel aeglasemalt kui positiivse ellusuhtumisega inimestel. Isegi muretsemine vähendab naha paranemisvõimet, mistõttu patsiendid, kes ei paanitse eesoleva operatsiooni pärast, tervenevad teistest kiiremini.

Loe ka Eesti perearsti arvamust immuunsüsteemi turgutamisest vitamiinidega.

Äripäev
05. July 2017, 15:41
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas