Kas vaktsiin võib olla ohtlikum kui haigus?

Müüte vaktsiinide kõrvalmõjude kohta ringleb palju. Tegelikult on vaktsiinidega seotud riskid minimaalsed, võrreldes jubedate haigustega, mille eest need kaitsevad.

Maailmas sureb igal aastal umbes 1,5 miljonit inimest haigustesse, mida saaks vaktsineerimise abil hõlpsasti vältida. Samas aga ei ole registreeritud ühtegi otseselt vaktsineerimise taga­järjel aset leidnud surmajuhtumit, kirjutatakse ajakirja Imeline Teadus  juulikuu numbris.

Igasugusel meditsiinilisel ravil võib esineda kõrvalnähte ja isegi kõige tavalisema seene- või ekseemikreemi paken­di infoleht hoiatab näiteks palaviku või peapöörituse eest. Sama kehtib ka vaktsiinide kohta, kuid nende tõsisemat laadi kõrvalmõjud on väga haruldased. Peamine on aga asjaolu, et haigused, mille eest vaktsiinid kaitsevad, kujutavad alati palju suuremat riski.

Üks hea näide on MMR-vaktsiin, mis kaitseb leetrite, mumpsi ja punetiste eest. Vaktsiini soovitatakse kõigile Eesti lastele, kuid põhjendamatu skepsise tõttu on üha suurem hulk lapsevanemaid vaktsiinist viimastel aastatel loobunud. Vaktsiini tavalisimad kõrvalnähud on palavik ja lihasevalu, seevastu viirus ise võib põhjustada ajupõletikku. Leetrid on üks nakkavamaid haigusi ning veel 2014. aastal nõudis haigus 115 000 inimese elu.

Tavaliste vaktsiinide, nagu MMR-vaktsiini, sagedasimad kõrvalmõjud on süstekoha valulikkus ja paistetus ning kerge palavik. Vaevused, mis tekivad väiksel osal vaktsi­neeri­tuist, on täiesti ohutud.

Arstid ei saa täielikult välistada ka seost MMR-vaktsiinil ja ajupõletikul, mida esineb 0,4–1 vaktsineeritul 1 000 000st. Vaktsi­neerimata jätmise korral on risk siiski märksa suurem: ajupõletik tekib 1 inimesel 2500 leetritesse nakatunu kohta.

Loe levinumate vaktsiinimüütide tõelevastavuse kohta lähemalt Imelisest Teadusest.

Äripäev
03. July 2017, 12:09
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas