Pärilikku haigust ei pea ootama jääma

Südamehaiguste eest saab ka minema lipata.
Südamehaiguste eest saab ka minema lipata.Foto: Scanpix/PantherMedia
Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamearst ja kardioloogiakeskuse teadusjuht, professor Margus Viigimaa ütleb, et kuigi südame- ja veresoonkonnahaigused on pärilikud, saab inimene siiski ise ennetuseks väga palju ära teha.

«Igapäevane füüsiline aktiivsus on väga oluline,» rõhutab arst. «Noor inimene peaks tegema vähemalt 10 000 sammu päevas või tegelema mõne füüsilise treeninguga kaks korda nädalas. Vanemad inimesed võiksid jalutada kasvõi pool tundi päevas.»

Viigimaa sõnul pannakse tervislikule toitumisele alus juba lapsepõlves. «Tervislik valik koolipuhvetis on minu meelest väga oluline. Et lastel oleks võimalus valida magusa joogi ja saiakese asemel näiteks õun. Riik peaks sellistesse programmisesse rohkem panustama,» arvab doktor.

Terve südame huvides peaks inimene sööma päevas 200 g puu- ja juurvilju. Peale selle mõjuvad südame-veresoonkonnale hästi ka pähklid. Soovitatav kogus on 30 g pähkleid päevas. «Kindlasti soolamata pähkleid,» täpsustab arst. «Soola liigtarbimine on samuti eestlaste seas probleem. Juhiste järgi peaks inimene tarbima päevas kuni 5 g soola. Keskmine eestlane tarbib aga 10–12 g. Seda on ikka päris palju.»

Kala peaks sööma üks kuni kaks korda nädalas. Kui inimene aga üldse kalatoite ei armasta, võiks juurde võtta oomega-3-rasvhappeid. Viigimaa usub, et kui toituda tervislikult ja mitmekesiselt, pole vaja iga päev muid vitamiine neelata. Erandina toob doktor siiski välja D-vitamiini. «Kui Nice’is on umbes 300 päikeselist päeva aastas, siis Eestis on neid umbes 60. Seega on meil paratamatult D-vitamiini süntees väiksem. Enamiku Eesti inimeste organismis on vähem kui pool soovitatud D-vitamiini tasemest.»

Enamik südamehaigusi kujuneb elu jooksul, aga väga palju sõltub ka geneetilisest taustast. Vererõhuhaigused on suures osas geneetiliselt päritud. Aga see ei tähenda, et inimene ei saa midagi oma geneetilise soodumuse vastu ära teha. «Kindlasti ei tohiks passiivselt pealt vaatama jääda. Vastupidi – seda enam tuleks tervisekäitumisele mõelda! Pärilikkust on üsna palju võimalik mõjutada teadliku tervisekäitumisega,» ütleb arst.

 

Äripäev
13. June 2017, 11:34
Vaata EST või RUS arhiivi