Mitmetunnise lennuga võib saada reisitromboosi?

Lennuk maandumas.
Lennuk maandumas.Foto: Scanpix/PantherMedia
Reisitromboos tekib vahel harva pikamaalendudel, aga ka pikamaa autojuhtidel, kes pikalt istuvad või pikkade bussisõitude käigus. Milliste lennutundide puhul võib arvestada reaalse tromboosiriskiga?

Kui lend kestab 3-4 tundi, siis erinevate uuringute järgi venoosse tromboemboolia (VTE) risk ei tõuse. Üle neljatunnise lennu korral esineb 1 VTE/ umbes 4600 lennu kohta. Üle 12tunnise lennu korral esineb 1 VTE/umbes 1260 lennu kohta.

Kui lend kestab kuni 3 tundi, esineb 0 kopsuarteri tromboemboolia (KATE) juhtu. Kui lend kestab üle 6 tunni, esineb 1 KATE juht 115 miljoni lennu kohta.  Kui lend kestab üle 12 tunni, esineb 5 juhtu 1 miljoni lennu kohta. Seega on oht ülimalt väike.

Reisiga seotud tromboosiriski mõjutavad: immobilisatsioon (mistahes pikk reis), sundasend, hüpobaariline hüpoksia, madal õhuniiskus.

Reisijaga seotud riskitegureid on rohkem: ülekaal; kasv (pikk/lühike); varasem VTE; teadaolev trombofiilia; rasedus; onkoloogiline haigus; krooniline südamehaigus, muu krooniline haigus; hiljutine suurem operatsioontrauma (kuni üks kuu sellest).

Millised on võimalused reisiga seotud VTE riski mõjutamiseks? Tuleks maksimaalselt liikuda (vähemalt liigutada), piisavalt vedelikku juua, kasutada tugipõlvikuid (15-30 mmHg). Vahel on vajalik medikamentoosne profülaktika, individuaalset riski hinnates. Selleks on kas antikoagulandid (sobib 1 MMH süste) või 1 suukaudne annus NOACi.

 

Äripäev
01. June 2017, 14:00

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi