Kus tänasest on suitsetamine keelatud, kus vaid piiratud?

Tänasest hakkasid kehtima uued piirangud ja keeldu suitsetamisel. Mis on täpsemalt keelatud ja mis piiratud?

Lisaks kommenteeris terviseameti avalikesuhete juht Iiris Saluri tubakaseaduse kehtivust järgmiselt: 

Kodudes suitsetamist seadused ei reguleeri. Kaotati hetkel üksnes suitsetamisalad. Need olid avatud paigad, kus oli spetsiaalne ventilatsioonisüsteem ehitatud. Suitsetamisruumid on jätkuvalt lubatud, kui töökohas on need olemas, siis on selle töökohaga hooleta. Tulevikus, keegi ei oska praegu öelda, kui kauges tulevikus, on siiski plaanis ka suitsetamisruumid ära kaotada.

Ööklubides on ka üldjuhul olemas suitsetamisruumid, kus võib suitsetamist jätkata. Vabaõhu üritustele ja vabas õhus suitsetamine on praegu regulatsioonide alt väljas, mis tähendab, et võib vähemalt seni kuni öeldakse, et enam ei või.

Suitsetamise keelud ja piirangud on kirjas tubakaseaduse paragrahvides 29 ja 30.

(1) Suitsetamine on keelatud:

1) laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal;
2) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte püsilaager ja noorte projektlaager ruumides ning nende piiratud maa-alal;
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]
3) apteegi ruumides;
4) ettevõtte tootmis- ja laoruumis;
5) kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis;
6) toitlustusettevõttes, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis;
7) ettevõttes, kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid või muid teenuseid, klientidele avatud ruumis (välja arvatud majutusettevõttes);
8) sportimiseks ettenähtud ruumis;
9) riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses;
10) ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis;
11) sõitjateveoteenuse osutamiseks kasutatavas sõidukis, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 6 nimetatud sõidukis;
12) tanklaeva, kütusemahuti või tankuri vahetus läheduses;
13) tule- või plahvatusohtlike kemikaalide läheduses, tule- või plahvatusohtlike ruumidega objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses;
14) lõhkematerjali lao territooriumil, lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses;
15) kaevanduse kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning šahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit;
16) padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis;
17) metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal;
18) jalakäijate tunnelis;
19) korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis;
20) õigusaktis ettenähtud muus kohas.

§ 30. Kohad, kus suitsetamine on piiratud

(1) Käesoleva seaduse §s 29 nimetamata juhtudel otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ning käesoleva seaduse § 31.

(2) Järgmistes kohtades on suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis:
[RT I, 08.03.2016, 1 - jõust. 01.06.2017]
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides;
2) kõrgkooli ruumides;
3) kultuuriasutuse ruumides;
4) vabaajakeskuse ruumides;
5) tervishoiuteenust osutava asutuse või ettevõtte ruumides;
6) kohalikus rongis, kaugsõidurongis ja reisilaevas;
7) ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit;
8) ettevõtte kontoriruumis ja muudes üldkasutatavates ruumides;
9) spordihoones ning spordi- ja puhkerajatises.

(3) Suitsetamisruum on ehitises või sõidukis asuv ruum, mille kohta kehtivad järgmised nõuded:
1) ruum on tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga ning nähtaval kohal asub mõistlikus suuruses eestikeelne teave alaealisel suitsetamisruumis viibimise keelu kohta;
[RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 22.03.2015]
2) ruumis asub nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teave: «Suitsetamine kahjustab tervist!»;
3) ruum on alarõhuline;
4) õhu väljatõmme ruumis on vähemalt 8,4 liitrit sekundis ruutmeetri kohta, kusjuures ruumi mittekasutamisel võib õhu väljatõmmet vähendada 25 protsendini normaalõhuvahetusest;
5) õhu väljatõmbe ventilatsioonisüsteem on iseseisev ja pidev või ühendatud teiste pidevalt toimivate õhu väljatõmbe süsteemidega eraldi püstiku kaudu.

Äripäev
01. June 2017, 09:44

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi