Milline toit on hambale sõber ja milline vaenlane

Mõned toidud on hammastele sõbralikud ja mõned vaenulikud, kuid väga oluline on ka hammastele piisavalt pika puhkuse andmine ja januks vaid puhta vee joomine.

Hambasõbralik toitumine tähendab, et söögikordade vahele on jäetud piisavalt pikad pausid ja janujoogiks on puhas vesi, kirjutab Toitumine.ee

Kuni viis toidukorda päevas ning söögikordade vahepeal näksimise vältimine annab süljele aega happerünnaku tagajärjed taasmineraliseerida. Tähtis on juba beebieast harjuda janu korral vett jooma.

Hambavaenulikud toidud
Hambavaenulikud on need toidud, mida biofilmi mikroobid on võimelised oma elutegevuses kasutama. Kuna peaaegu kõik toidud peidavad endas sahhariide, võib öelda, et pea kõik toidud on ebasoodsate tegurite kokkulangemisel hammastele ohtlikud.
Kaariesekahjustuse tekke ehk happerünnaku tugevuse seisukohalt on kõige olulisem toidu suhkrusisaldus. Hammastele kõige ohtlikum on valge suhkur ehk sahharoos, millest biokile streptokokid (lisaks võimsale happerünnakule) sünteesivad sidusainena toimivat rakuvälist polüsahhariidi. See maatriks võimaldab katul kleepuda siledale hambapinnale, muudab selle kohevaks ja väheläbilaskvaks, mille tagajärjel ei suuda sülg enam happeid neutraliseerida.
Lisaks on oluline suhkru-kliirens. Kui kõrge sahharoosisisaldusega toit annab bakteritele energiat kohesel tarbimisel, siis suure tärklisesisaldusega toidust (näiteks kartulikrõpsudest) vabaneb suhkur tasapisi, põhjustades küll vähem võimsa, aga kauem kestva happerünnaku.
Mida kauem on toit hambaga kontaktis, seda kestvam on ka happerünnak. Kui suud kiiresti läbiva mahla- või karastusjoogi põhjustatud happerünnak kestab keskmiselt pool tundi, siis näiteks hammastele kleepuvate küpsiste esilekutsutud happerünnak võib kesta veel mitu tundi pärast söömise lõpetamist. Seepärast oleks toidukord mõistlik lõpetada suhkrut mittesisaldava toidu või joogiga.
Happeline toit söövitab hambapinda vahetult. Nii tekkivat kahjustust nimetatakse hamba erosiooniks. Lisaks happesusele on ka siin tähtis hambaga kontaktis oldud aeg. Näiteks tarbib kestvusspordiala harrastaja sidrunhapet sisaldavat spordijooki väikeste lonksudena mitme tunni jooksul, mille tagajärjel hambakude otseselt lahustub. Lisaks sisaldab tavaline erosiooni põhjustaja (nagu jäätee, koolajook või mahl) ka suhkruid, mis kaariese baktereid toidavad.
Üsna tavaline hambaid kahjustav tegevus on sidruniga tee joomine. Kuna teed juuakse reeglina kuumalt, siis kujuneb selle kontaktaeg hammastega väga pikaks. Tees ligunenud sidruniviilu hammaste vahel lutsimine võib aga olla katastroofiliste tagajärgedega harjumus.
Ka külmale joogiveele tuleks lisada pigem kurgiviile, mitte sidrunit.
“Tundlike hambakaeltega” pöörduvad patsiendid vastuvõtule sesoonselt, tavaliselt maasikate ja õunte valmimisel. Aiasaaduste poolt põhjustatud hamba erosioonile lisanduvad mehaanilised kahjustustused, kui pehmenenud hambakude hambakaelalt hambaharjaga ära kulutatakse. Erosiivse abrasiooni vältimiseks tuleks peale ohtrat puuviljade söömist suukeskkonda neutraliseerida näiteks veega loputades ning hambapesuga paar tundi oodata.

Hambasõbralikud toidud
Hambasõbralikeks võib pidada suhkruvabasid või vähese suhkrusisaldusega toite, mida kaariest põhjustavatel bakteritel on võimatu või keeruline oma ainevahetuses kasutada. Hambasõbralik on ka aluseline või süljeeritust stimuleeriv toit, mis happerünnakut neutraliseerib. Ka suust kiiresti läbi liikuv vedel või hambapinnale mittekleepuv rasvane toit võib olla hambasõbralik.
Suhkrut sisaldavat toitu tuleks hammastega võimalikult lühiaegselt kontaktis hoida. Näiteks magustatud jooki kõrrega imedes see hammastega praktiliselt kontakti ei satugi. Intensiivset mälumist nõudva ja nii süljeeritust stimuleeriva taimset päritolu toortoidu söömine on hambasõbralik, kuni happeliste puuviljadega erosiooniohu tõttu ei liialdata.
Piimatooted sisaldavad valke, rasvu, fosfaate ja kaltsiumi, moodustades nii hambasõbralikema toitude rühma. Kaariest peatava toimega on tahke küpsenud juust, mille tekstuur süljeeritust soodustab ning mille koostis suu happelist keskkonda väga tõhusalt neutraliseerib.
Kuigi lehmapiim sisaldab palju piimasuhkrut ehk laktoosi, ei põhjusta see kaariest, sest piimas sisalduvad ka olulised kaitsefaktorid: piimavalk ehk kaseiin, kaltsium, fosfaadid ja rasvad. Ka maapähklid on tuntud hammaste sõbrad. Kui süüa pähkleid enne ja pärast toidukorda, siis vähendab see tänu suurele kaltsiumi ja rasvade sisaldusele tuntavalt happerünnaku tugevust. Tänu suurele rasvasisaldusele on suhteliselt hambasõbralikuks maiuseks šokolaad, eriti, kui see sisaldab ka pähkleid. Rasvad aitavad suud toidujääkidest puhastada ning mõned rasvhapped takistavad streptokokkide kasvu.
Nii näiteks on kohvisaiakese kergesti fermenteeritavaid süsivesikuid biofilmi mikroobidel hoopis lihtsam kasutada võrreldes rasvases kotletis leiduva riivsaiaga. Toidukord on mõistlik lõpetada ksülitooliga magustatud närimiskummi närimisega. Esiteks stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust ja teiseks kahjustab ksülitool streptokokkide elutegevust.
Kliinilises katses, mis vältas 40 kuud, paranesid algstaadiumis kaariesekahjustused, kui kaht 100% ksülitooliga magustatud nätsupadjakest näriti vahetult toidukordade lõpetuseks intensiivselt viie minuti jooksul.

Hoia kaaries kontrolli all
Piisava terviseteadlikkuse korral on kaaries kui krooniline haigus, igale tervele inimesele jõukohane kontrolli all hoida. Kaariese ohjamine eeldab hambasõbralikke toitumisharjumusi, adekvaatset mehaanilist suuhügieeni koos fluoriidi sisaldava hambapasta kasutamisega.
terviseuudised.ee

Äripäev
22. May 2017, 12:26

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi