Eesti inimestel on tervena elatud aastaid üha vähem

Arsti juures.
Arsti juures.Foto: Scanpix/Caro
Vaatlused näitavad, et Eestis on keskmise eluea kasv aeglustunud ja aastas lausa nelja kuu võrra vähenenud.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik Laura Aaben analüüsis Tartu ülikooli kliinikumi kevadkonverentsil Eesti rahva tervise arengukava ja seda, kas oleme eesmärkide täitmisele lähemale liikunud.

Selgub, et murettekitava trendina on aeglustunud keskmise eluea kasv ja tervena elatud aastate seis on lausa tagasi on läinud. Võtmeküsimus on Aabeni sõnul alla 65aastaste inimeste tervis.

"Aastatel 2009-2020 on kaks peamist eesmärki – et keskmine eluiga ja tervena elatud eluiga kasvaks. Tahame, et inimesed jõuaks tervishoiusüsteemi võimalikult kõrges eas. Et seda saavutada, selleks on meil vaja, et alla 65aastaste haigestumine ja suremus väheneks," tutvustas Aaben arenguaruande põhiraamistikku.

Millised on aruande järeldused?

Keskmise eluea kasvutrend on aeglustunud – see on kerge ohumärk. Kui see aeglustumise trend jätkub, siis 2020. aastaks seatud sihte me ei saavuta.

Tervena elatud aastad Eestis vähenevad. Kui perioodil 2002–2009 tõusis keskmine terve eluiga 12 kuud ühe aasta jooksul, siis nüüd väheneb see aastas 4 kuud. Me teeme midagi valesti, trend liigub hoopis vastupidises suunas. Kas siin on MASU mõjud? Kuid samas MASU mõjud peaks olema tänaseks taastunud – mujal valdkondades nii on.

Enda hinnang tervisele langeb. Inimestelt on küsitud, kuidas nad hindavad oma tervist ja see, mida nad vastavad, on olnud 10 aastat muutumatu. Muret tekitab, et see hinnang on püsima jäänud suhteliselt madalale tasemele.

Eestis on aina enam noori inimesi (kuni 64 a.), kelle toimetulek on halva tervise tõttu piiratud. Märkimisväärne on noores täiskasvanueas inimeste piiratud töövõimetuse kasv.

Hea ja halb käsikäes

"Oleme saavutanud ka palju head. Vigastused ja mürgistused on kolmandiku võrra vähenenud, ka südamehaiguste suremus on vähenenud, vähielulemus on ka paranenud. Aga need ei ole piisavad, et saavutada eesmärke, mida oleme endale seadnud. Meil on jätkuvalt palju probleeme, näiteks südamehaiguste osas on suremus paranenud - ravivõtted on paranenud, kuid haigestumus mitte," tõi Aaben näiteid.

"Vähi puhul on mõistetav, et suremus ja haigestumus kasvavad, kuid alla 65aastaste seas need ei ole vähenenud, mis teeb muret," lisas Aaben.

Samuti tõi ta välja, et väga olulisel kohal on meeleolu- ja sõltuvushäired ja kroonilised haigused on jätkuvalt töövõime piirajad.

Uue trendina on kerkinud päevakorda luu- ja lihaskonnahaigused, mis tekitavad toimetulekuraskuseid.

Valikute tegemine ei ole selge

"Tegime põhjalikult arengukava juhtimise mudeli - kust tulevad tervishoiupoliitika otsused? Millele kulutame raha? Kuidas me valikuid teeme? Nägime seda, et see ei ole selgesti arusaadav, kust tulevad - tulevad kabinetist, aga kudias nad kabinetti jõuavad? Kuidas kujunevad prioriteedid?" esitas Aaben küsimused.

"Tähelepanu pööratakse vähema prioriteetsuga tegevusele, kuid mitmele olulisele ei leita süsteemset lähenemist. Strateegilist läbimõeldud lähenemist oli tervise arengukavas oluliselt vähem, kui lootsime leida," tõdes Aaben.

Mida teha, et olukord paraneks?

Vaja on kvaliteetsemat poliitikakujundamist – kui on kindel summa raha, et me väheste ressurssidega saavutaks hea ja toimiva süsteemi, peab iga otsus olema läbimõeldud.

Tuleb paika panna prioriteedid - kui südamehaigused on kõige laiem probleem Eestis, siis pole selgelt paika pandud, et südamehaigused oleks prioriteet. "Meie soovitus ministeeriumile oli, et prioriteedid tuleb seada julgemalt. Lühiajalised prioriteedid oleks hea moodus," rääkis Aaben.

Läbimõeldud tegevusplaan - palju oli arengukavas näha arendame-parendame lähenemist, kuid ei ole selgitatud, mida ja kuidas täpselt tehakse. Seega on arengukavast raske saada sisendit, mida täpselt peaks tegema. Probleemid on komplekssed – peame tegevusi strateegiliselt planeerima.

Aabeni sõnul ei ole ka selgust, kelle otsa vaadata, et trende ümber keerata.

"Ametlike ja arstide siht on ühine – parandada tervisesüsteemi. Kõik süsteemi osad mõjutavad üksteist ja praegu on see süsteem kerges palavikus. On vaja meie pingutust, et vaadata, kuidas see palavik alla saada ja Eesti süsteemi kiirelt arenema saada," ütles ta kokkuvõtteks.

Äripäev
18. May 2017, 10:52

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi