Öötöö peidab hulga terviseohte

Kiire ja stressirohke elutempo on lühendanud inimeste uneaega. On leitud, et 35% täiskasvanutest magab alla 6 tunni, teismelised magavad aga peaaegu 1,5 tundi vähem kui nende eakaaslased sada aastat tagasi.

Kiirel ajal tundub uni puhas ajaraiskamine, kuigi uni on organismile sama vajalik nagu toit ja õhk, kirjutab unearst Erve Sõõru Äripäevas.

Unehäired ja vähesest magamisest tulenev väsimus ei ole ainult liiklus- ja tööõnnetuste sage põhjus, vaid rikub tervikuna organismi tasakaalu ja soodustab paljude levinud tervisehäirete kujunemist – ülekaal, suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, kõrgvererõhktõbi.

On leitud, et liiga palju magamist ja liiga palju ärkvelolekut mõjutavad tervist ühtviisi halvasti. Une ja ärkveloleku rütm on bioloogiliste rütmidega tihedalt seotud ning viimased mõjutavad inimese käitumist.

Unerütm määrab parima tööaja

Inimeste sisemist rütmi nimetatakse tsirkadiaanrütmiks, mille järgi toimib ka ainevahetus, mis põhjustab kehatemperatuuri kõikumise. Hommikuinimestel on madalaim kehatemperatuur öösel kella nelja paiku, õhtuinimestel aga hommikutundidel.

Inimeste une ja ärkveloleku rütm ning sellega tihedalt seotud puhke- ja aktiivsusperioodi rütm määrab, kas inimese produktiivsem tööaeg on hommikul või õhtul. Paremate töötulemuste saavutamiseks oleks hea teada, millist tüüpi inimesega on tegemist. Liiga varase ärkamisega ei jõua organismi ärkamiseks vajalikud hormoonid saavutada vajalikku taset ja inimene on tööl ebaefektiivne.

On leitud, et inimene võib olla võimeline teatud määral kohanema ja omaks võtma organismile loomuvastase rütmi, kuid häid töötulemusi see kaasa ei too. Inimese une- ja ärkvelolekurütm on väga keeruline mehhanism, mida ei tohi pidevalt muuta.

Tööandja peab pidama öötöö arvestust

Töölepingu seaduse järgi on ööaeg kell 22.00–6.00. Öötöö tasustatakse 1,25kordse töötasu või poolte kokkuleppel tasustatud vaba ajaga. Tasu öötöö eest võib sisalduda töötasus, kuid see peab olema töölepingus kirjas ning see tasu ei saa sisalduda töötasu alammääras.

Öötöötaja on seaduse järgi töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.

Tööandja peab pidama tööaja arvestust ja eraldi öötöö arvestust, et jälgida pidevalt, kas tema töötaja võib muutuda seaduse mõistes öötöötajaks. Tööandja on kohustatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel korraldama tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud. Töötaja, kellest saab öötöötaja alles aastase arvestuse alusel kolmandiku tööaja täitumisel, tuleb tervisekontrolli saata veel enne öötöötaja staatuse saamist.

Öösel töötades tuleb tagada vajalik uneaeg

Vahetustega ja öösel töötajale on esimene soovitus tagada organismile vajalik uneaeg. Vahetustega töö korral kujuneb välja oma töö-, puhke- ja uneajarütm. Öötööajaga ja vahetustega tööajaga töötajatel väheneb sageli sügava une osakaal, mistõttu tekib ja kumuleerub väsimus.

Kui vahetustega töö on kestnud aastaid ja inimene tunneb, et ta ei puhka enam nii hästi välja kui varem, on see märguanne, et organism ei suuda enam ebaregulaarse puhkamise ajaga toime tulla.

Vahetustega tööst tingitud unehäire tekib siis, kui töögraafik hõlmab tavapäraseid unetunde. Näiteks töötamine ajal, kui sisemine kell valmistab inimest ette uinuma, ja püüd uinuda siis, kui sisemine kell seda ette ei näe – see põhjustab stressi. Vahetustega tööst tingitud unehäire diagnoositakse juhul, kui unetus või unisus on tekkinud sellest ebakõlast, püsib vähemalt kuu aega ning põhjustab probleeme tööl ja sotsiaalsete rollide täitmisel. On leitud, et öötööl töötajad magavad päevaajal keskmiselt kaks tundi vähem. 

Kui sisemine kell ei ole vahetustega tööga kohanenud, on peaaegu võimatu vajalikku uneaega korvata. Probleem on tugevam neil töötajatel, kelle vahetused hõlmavad hilisõhtut ja ööd võrreldes nendega, kes töötavad ajavahemikul pärastlõunast õhtuni. Väiksem on probleem neil, kel õnnestub oma sisemine kell töögraafikuga kohandada.

Siiski pöördub enamik puhkepäevadel oma tavapärase unegraafiku juurde tagasi. Päikese käes olemine kiirendab normaalse ööpäevarütmi taastumist. Juba 3–5 päeva järjest kestev ebapiisav uni põhjustab unisust.

Artikkel ilmus täismahus Äripäeva töötervishoiu ja -ohutuse käsiraamatus.

Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas