Pikaaegne veganlus on suur terviserisk

Lastearstid ei saa teha järeleandmisi laste täistaimetoitlusele ehk veganlusele sellest lähtuvate terviseriskide tõttu, kirjutab Tallinna Lastehaigla avalike suhete juht Tiina Eier.

Piltlikult: vitamiinide ja mineraalide pidevast defitsiidist süüdatud ajapomm võib lõhkedes tuua kaasa aju, lihaste ja närvisüsteemi kahjustused, kilpnäärme alatalitluse, kasvupeetuse, puberteedi hilinemise, kehvveresuse, rahhiidi jpm.

22. veebruaril arutles Tallinna Lastehaigla eetikakomitee veganluse ehk täistaimetoitluse* plusside ja miinuste üle ning selle murettekitavat levikut laste ja noorte hulgas.
Luubi alla võeti juhtum, kus täisveganitest perekonna laste tervis juba kannatab piiratud toitumisest tingitud probleemide tõttu ning otsiti sekkumisvõimalusi.

VEGANLUSE PLUSSID. Veganluse puhul on tegemist kasvava trendiga, mille põhjustest sagedaseim meie laste ja noorte seas tundub olevat protest loomadevastase vägivalla vastu.

Laiemalt võivad veganluse taga olla eetilised, usulised või filosoofilised arusaamad ning majanduslikust toimetulekust, keskkonna säästmise soovist, hetkemoest või tervislikkusest lähtuvad kaalutlused.

Mitmedki nimetatud aspektidest, näiteks taimetoidu kasu (NB! täiskasvanute) tervisele, on põhjendatud ka meedikute silmis. Seda eriti heaoluühiskonnas, kus näeme pigem toidu ületarbimist, rämps- ja kiirtoidu armastust ning sellest tulenevad hädasid nii inimesele endale kui keskkonnale.

Taimse toidu osakaalu oluline suurendamine menüüs tuleks kasuks suuremale osale täiskasvanutest. Selle vähene energiasisaldus ning rohketest kiudainetest saadav täiskõhutunne on kasulik rasvunutele ja ülekaalulistele, kes soovivad kaalust alla võtta:

Taimetoidust on palju kasu kõrge vererõhu ning II tüübi diabeedi korral ning muude haiguste ennetamisel. Et toortaimetoit sisaldab rohkesti C- ja B-vitamiini, antioksüdante, vähendab see kasvajate tekkeriski.

Siiski ei tähenda see seniste tasakaalustatud toitumise põhimõtete ajaloo prügikasti saatmist.

Inimese organism, aga eriti kasvava lapse oma, vajab normaalseks arenguks väga paljusid vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid, mis pärinevad ka loomsest toidust.

VEGANLUSE MIINUSED. Taimse toidu vähene toiduenergia sunnib sööma suuremas koguses toitu. Vajaliku toiduenergia kättesaamisel on tõsiseid raskusi nii füüsilise töö tegijatel kui ka suure energiavajadusega lapsel. Ohtlikumaks peetakse kauakestvat täistaimetoitlust, mille puhul lipiidid (rasvad) moodustavad alla 20% päevasest toiduenergiast ning loomse valgu allikad puuduvad täielikult.

Väga suureks taimetoidu miinuseks on asendamatute aminohapete puudus. Taimseid valke, alternatiivina loomsetele, on võimalik kätte saada kaunviljadest, kuid et need on valdavalt seotud kiudainetega, on taimsed valgud seedeensüümidele raskesti omastatavad.  Lisaks võib toorete kaunviljade söömisega liialdamine nendes sisalduva lektiini tõttu põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust.

Vegetariaanide ehk pooltaimetoitlaste jaoks, kes tarbivad taimetoidule lisaks piima, piimatooteid ja mune, on risk maandatud.

Taimsed toidud ei sisalda Oomega-3 rasvhappeid (tuntud allikas: kala), mis on eluliselt tähtsad kasvava lapse kesknärvisüsteemi ja silmade võrkkesta väljaarenemisel.

D-vitamiini defitsiit lapse menüüs võib viia rahhiidini (D vitamiini allikas on rasvane kala).

Neljandaks ohustab veganeid B12 vitamiini defitsiit. Ehk küll inimese soolestiku mikrofloorat peetakse võimeliseks küll teatud koguses B12 ka ise sünteesima, kuid sellest ei piisa organismi hormonaalseks toimimiseks ja selle omastamist on peetud kaheldavaks.

Vitamiin B12 vaegus viib kesknärvisüsteemi kahjustumisele, kehvveresusele ehk aneemiale ning võib põhjustada krampe. B12 toimib ka kui kasvufaktor.

Reeglina on veganitel puudu B2 ja B6 vitamiinidest, mille allikaks on põhiliselt liha- ja piimasaadused. Sama kehtib piimas ja piimatoodetes leiduva kaltsiumi kohta. Ehkki kaltsiumit leidub nt rohelistes köögiviljades, seob taimedes sisalduv oksaalhape selle raskestilahustuvateks ühenditeks, et imenduda jõuab vaid 30% taimsest kaltsiumist.

Veganeid ohustab raua defitsiit, mis võib viia rauavaegusaneemia kujunemisele. Eriti suur on rauavajadus väikelastel vanuses 6-24 kuud, kiires kasvueas lastel, naistel raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

Teraviljades olev fütiin vähendab nii raua kui tsingi imendumist, mõlema mikroelemendi omandamine (Fe, Zn) on parem loomsest toidust.

Joodi defitsiit põhjustab häireid kilpnäärmetalitluses. Joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad, munad, piim ja piimatooted. Veganid tarvitavad joodipuuduse kompenseerimiseks sageli vetikaid, mille joodisisaldus võib olla kõikuv.

Seleeni, mis osaleb organismi immuunsuse reguleerimises, mitme hormooni ja ensüümi koostises, peamiseks allikaks on kala, liha, munad ja piim. Tõsi, see on saadav ka läätsedest, hernestest ja seentest, kuid väidetakse, et Põhjamaade pinnases on seleeni vähe ning seetõttu on taimede seleenisisaldus liiga väike selleks, et neist piisav kogus omastada.

Igal juhul võrdub veganlus ühekülgse toitumisega. Kui täiskasvanud inimesel on õigus ise otsustada, kuidas ta toitub, siis laste jaoks on veganlus ehk täistaimetoitlus keelatud, sest põhjustab varem või hiljem tervisekahjustusi ning pärsib tavapärast sotsiaalset suhtlust: küsimärgi alla satuvad sünnipäevad, klassiõhtud ning isegi tavapärane koolisööklas söömine. 

*Vegan on täistaimetoitlane, kes täielikult välistab loomset päritolu saaduste söömise, pidades sobivaks vaid teravilju, puu- ja köögivilju, marju, seemneid, mandleid, pähkleid ja neist valmistatud toiduaineid. Vegetariaani menüüsse kuulub kõik eelnimetatu, pluss valitud loomse päritoluga toidud, nagu munad, piimasaadused, mesi. Esimene taimetoitlaste selts asutati Inglismaal 1847.

Äripäev
06. May 2017, 22:34
Vaata EST või RUS arhiivi