6 nõuannet toidulisandite kohta

Enne, kui kiirustad vütma toidulisandeid, tasub üle vaadata enda menüü.
Enne, kui kiirustad vütma toidulisandeid, tasub üle vaadata enda menüü.Foto: Scanpix
Inimesed võivad toidulisandeid tarbida kartuses, et nad ei saa toidust kõiki vajalikke toitaineid. Esmalt tuleks aga veenduda selles, kas tegelikult üldse vajatakse toidulisandit.

Toidulisandi vajadus oluline määrata seetõttu, et toitainete puuduse ja liigtarbimise sümptomid võivad olla väga sarnased ja ilma vastava väljaõppe saanud spetsialisti abita on raske otsustada, kummaga on tegu, kirjutab toitumine.ee.

Oluline on ka teadvustada, et toidulisandi tarbimisega võib kaasneda risk.

Toidulisandite kasutamise eesmärk on vajadusel tavatoitu täiendada ja pakkuda vajalikke toitaineid või muid aineid kontsentreeritud kujul. Neid müüakse kindlate annustena (nt kapslid, tabletid, pastillid) või pakendis, mis võimaldab toodet tarbida väikeste mõõdetud kogustena (nt tilgutuspudel, pulbrikotikesed).

Oluline on seegi, et pikaajaline tasakaalustamatu toidu ja toidulisandite tarvitamine võib toitainete omastumist hoopis pärssida. Näiteks raud ja kaltsium on konkurendid omastumisel, seetõttu ei ole lihatoidu juurde mõtet süüa kaltsiumitablette ja vastupidi.

Mis vahe on toidulisandil ja ravimil?

Kuigi väliselt on toidulisand ja ravim sarnased, on nad erineva kasutuseesmärgi ja toimega tooted.

Toidulisand ei ole mõeldud haiguste tõkestamiseks, ravimiseks ega leevendamiseks. Ravim seevastu on ette nähtud haiguse ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks. Tasub meeles pidada, et ravimi ja toidulisandi koostarbimisel esineb oht ja teatud annusest alates saab igast vitamiinist ravim.

Ettevaatlik tasub olla ka taimset päritolu koostisosi sisaldavate toidulisanditega, kuna rahvameditsiinis tuntuid taimi ei ole põhjalikult ja kliiniliselt uuritud ning nende tarbimisega võivad kaasneda kõrvaltoimed. Peale selle on teatud raviomadustega taimed määratletud ravimina.

Mis vahe on toidulisandil ja toidu lisaainel?

Toidu lisaaineid lisatakse toidule tootmisel või valmistamisel ja seda tehnoloogilisel eesmärgil või parandamaks näiteks toote välimust ja maitseomadusi. Toidulisandit kasutatakse aga vajadusel tavatoidu täiendamiseks.

Ära lase end eksitada!

Märgistusel või reklaamis esitatud paljutõotavatesse väidetesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Toidulisandid, mis lubavad korraga mitmeid erinevaid imetoimeid, ei avalda enamasti soovitud mõju.

Toidulisandite müügiedu tagamisel kasutatakse tihti mõjusaid reklaamivõtteid, mistõttu tuleb välja reklaamitud lubaduste osas säilitada selge pea.

Järgi kasutusjuhendit!

Pakendil on kirjas toidulisandi päevane tarbimiseks soovitatav kogus ja ilma arsti soovituseta ei tohi seda ületada.

Suurtes kogustes tarbituna võivad ka vitamiinid ja mineraalained olla ohtlikud. Kindlasti tuleks perearsti või apteekriga konsulteerida enne, kui anda toidulisandit lastele, isegi kui toode on spetsiaalselt lastele suunatud.

Kes vastutab toidulisandi nõuetekohasuse eest?

Toidulisandi ohutuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja või toidulisandi turustaja. Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel peab turustaja sellest teavitama Veterinaar- ja Toiduametit. Teavitamine ei tähenda toidulisandi heakskiitmist.

Toidulisanditele kehtivad Euroopa Liidus ühesugused nõuded, ükskõik kas toodet müüakse poes, apteegis, käest kätte, posti või interneti teel. Ostes aga toidulisandi näiteks interneti kaudu väljastpoolt Euroopa Liitu, ei pruugi see vastata siin kehtivatele nõuetele.

Kuhu pöörduda?

Küsimuste korral võib pöörduda Veterinaar- ja Toiduametisse ning Ravimiametisse, tarbija kaebuste korral Tarbijakaitseametisse.

Lisateavet leiad ka Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Äripäev
23. April 2017, 02:05
Vaata EST või RUS arhiivi