Vanemad kihutavad haige lapsega pigem haigla valvetuppa

Tallinna lastehaigla valvetuppa jõuab olenevalt päevast ning haiguste hooajast 50-100 last ööpäevast, aga väga suur enamus ei vaja tegelikult erakorralist abi, rääkis Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Maila Raidmäe.

Aastas teenindab Tallinna lastehaigla valvetuba kokku umbes 25 000 last aastas.

"Kiirabi toob meile umbes 9-10 patsienti ööpäevas. Enamus, umbes 80% lastest, tuleb ise – see on umbes 60-70 last vanematega, kes ei ole eelnevalt perearstiga konsulteerinud," rääkis Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Maila Raidmäe Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil.

Haiglaravi vajab Raidmäe sõnul kõigist pöördunutest viiendik, kuid umbes 50-70 last ööpäevas läheb valvetoast kodusele ravile ja perearsti jälgimisele.

Tööd valvetoas üritatakse korraldada vastavalt pöördumiste arvule ja haigestumistele.

"Haigestumiste kõrgperioodil töötab valvetoas rohkem arste ja rohkem õdesid – mis omakorda tähendab seda, et arstid ei saa tegeleda oma eriarstitööga ja seetõttu venivad ambulatoorsete vastuvõttude järjekorrad," tõdes Raidmäe.

Miks peavad lapsed vahel valvetoas kaua ootama?

Üldiselt teenindavad arstid lapsi saabumise järjekorras, kuid kiiremat abi vajavad lapsi teenindatakse eelisjärjekorras. Abivajaduse kiiruse määrab triaažiõde.

"Vaatamata kogemusele ei tehta otsuseid kõhutunde järgi, vaid selleks on olemas vastavad tabelid näitudega ja vastavalt kõrvalekalletele näitudest otsustataksegi abivajaduse kiiruse üle," kinnitas Raidmäe.

Vastavalt tulemusele jagatakse lapsed nelja gruppi: punane, oranž, kollane ja roheline.

Punane - üliohtlik seisund ja vajadus on kohese arstiabi järgi.

"Enamasti toob neid lapsi kiirabi ja peaaegu alati helistab kiirabi ette ja valvearst on juba valvetoas ootamas," kinnitas Raidmäe.

Oranž – raskes seisus lapsed, kes peavad arstini jõudma vähemalt 15-minuti jooksul.

"Punaseid ja oranže lapsi on päevas 2-3, mõnikord rohkem, mõnikord vähem ja enamus neist lastest jääb haiglaravile," selgitas Raidmäe.

Kollased - need lapsed ei ole eluohtlikus seisundis, kuid seisund vajab kiiret arstiabi.

"See tähendab, et arst peaks nendeni jõudma 60 minuti jooksul. Pooletunnise vahega teeb õde retriaaži ja hindab üldseisundit, vajadusel annavad palavikurohtu või määrab esmased analüüsid," selgitas Raidmäe.

Neid lapsi jõuab valvetuppa päevas 14 – 20, pooled neist vajavad haiglaravi ja jäävad haiglasse.

Rohelised - neid patsiente on kõige arvukamalt ning tegelikult nad ei vaja erakorralist ja kiiret abi.

"Neid on päevas 50-70, neist haiglasse jääb 3-4, enamus läheb koju," kinnitas Raidmäe.

Kuna neid on palju, siis kõrghooajal võib ooteaeg arsti juurde olla ka 3–4 tundi.

"Selle 3-4 tunni jooksul on ühes ruumis koos erinevate ägedate või vähemägedate haigustega lapsed, mis tähendab seda, et selle aja jooksul on võimalus saada külge haigus, mida enne veel ei olnud, üsna suur. See on üks põhjus, miks ma tahan rõhutada, et valvearst ei asenda perearsti,“ kinnitas Raidmäe.

Pöördumine lastevanemate poole: usaldage perearsti!

"Teie lapse perearst tunneb last kõige paremini, teab tema haiguseid, ja oskab seetõttu anda kõige paremat nõu. Eriti lasteaialapsed, kes talvisel ajal loomupäraselt väga sageli põevad – just seal on last hästitundev perearst see, kes teab, kuidas selle konkreetse haigusega seekord jälle hakkama saada – eriti haiguse esimestel päevadel," rääkis Raidmäe.

"Valvearst, kes näeb teie last esimest korda, ei oma sellist teadmist ning seetõttu valvetoas tehtud raviotsused ei pruugi kõige optimaalsemad olla, eriti selle pärast, et me ei tea, kuidas see laps enda haigusega tavaliselt hakkama saab," selgitas ta, miks perearst võiks olla osade hädade puhul nr 1 valik.

"Seetõttu kutsun üles usaldama oma perearsti ning tulema valvetuppa siis, kui lapse üldseisund seda nõuab ja teisiti tõesti ei saa," lisas Raidmäe.

Samuti rääkis Raidmäe, et koostöös kõikide Tallinna haiglate EMOde, kiirabide ja perearstidega on valminud juhis, mis varsti jõuab ka inimesteni.

Juhis peaks peaks lapsevanemal aitama teha õigeid valikuid – millal ikka on vaja pöörduda kohe valvetuppa ja millal on mõistlikum suhelda oma perearsti või pereõega.

Äripäev
13. April 2017, 19:57
Vaata EST või RUS arhiivi