Kas vaktsineerimise kasu või on puuginuhtlus kadumas?

Puuk sõrmeotsal.
Puuk sõrmeotsal.Foto:
Puukentsefalliiti esines mullu vaid 81 korral, tänavu pole ühtegi juhtu veel ette tulnud. Kas tegu on vähenenud ohuga või on vaktsineerimisest nii suur kasu?

Selgub, et nii seda kui ka teist.

Selgitab terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Tegelikult on suhteliselt väikest (80-90 juhtu) puukentsefaliidi haigusjuhtude arvu viimase kahekümne aasta jooksul Eestis täheldatud/registreeritud kuueaastaste perioodidega, mis vastab puukide elutsükli varieerumisele/pikkusele.

"Puukide elutsükli pikkust/perioodilisust mõjutavad sellised tegurid nagu puukide toidulaua rikkus või vaesus - puugid imevad näriliste, veiste, kitsede, põtrade, hirvede, jm metsloomade verd, kes on ühtlasi puukentsefaliidi viiruste pärisperemeesteks ja säilitajateks looduses," selgitas Kutsar.

Järelikult sõltub puukide arvukus tema sõnul looduses nende loomade arvukusest meie ökosüsteemis. "Kindlasti mõjutab puukide arvukust ka meie kliima/ilmastik, sest puuk vajab elutegevuseks niiskust," lisas ta.

Inimesed on muutunud teadlikumaks

Lisaks on tema kinnitusel vähendanud kokkupuudet puukidega ja seega puukentsefaliidi viirustega nakatumise ohtu järgmised tegurid:

a) inimeste mõistvam/teadlikum käitumine looduses ja enda kaitsmine puugihammustuste eest,

b) puukidega potentsiaalselt sagedamini kokku puutuvate elukutsetega inimesi on hakatud sagedamini vaktsineerima,

c) puhkajad/matkajad teavad reeglina puugirohkeid piirkondi ja vaktsineerivad end,

d) on hakatud rohkem kasutama putukatõrjevahendeid (kahjuks on nende efektiivsus varieeruv),

e) linnaparkides ja koduaedades niidetakse muru lühikeseks, mis piirab puukide levikut,

f) puugirohketes piirkondades elavad või suvitavad inimesed on võtnud kuulda hoiatust, et vabalt väljas jooksvaid koeri ja kasse ei või ilma karvkatet üle kontrollimata eluruumidesse lubada,

g) inimesed on teadvustanud hoiatust, et nahka tunginud puuk tuleb kiiresti eemaldada.

Ühtlasi soovib Kutsar viidata sellele, et aastatega on kujunenud märkimisväärne immuunsust omavate inimeste kiht, kuna aastas lisandub umbes 30 000 immuniseeritud ja korduvimmuniseeritud ehk immuunsust pikendanud inimest.

Seega lisandub aastas Kutsari sõnul umbes 2,3% elanikest, kes omavad immuunkaitset. Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise tulemusena kujunenud immuunsus püsib kuni viis aastat. "Korduvvaktsineerimine on väga oluline," rõhutas epidemioloogianõunik.

 

Äripäev
12. April 2017, 14:37
Vaata EST või RUS arhiivi