Narkoosivajaduse põhjuseks hambaravis võib olla hirmutunne

Huvi narkoosis tehtava hambravi vastu on tuntavalt suurenenud just viimase aasta jooksul, kinnitab hambaarst.

Üldnarkoosi kasutatakse hambaravis eelkõige suuremate kirurgiliste sekkumiste puhul selleks, et vähendada valutunnet või ravi puhul ilmnevaid vastureaktsioone. Viimasel ajal on aga selle kasutamise üha sagedasem põhjus väga suur hirm hambaravi ees.

“Üldnarkoos tähendab seda, et patsient pannakse raviprotseduuri ajaks nö magama ehk aju ei taju valu signaale – selliste protseduuride vastu on huvi märgatavalt tõusnud võrreldes aasta taguse ajaga, “ ütles Sakala Hambaravi hambaarst doktor Kaja Kiige. 

Samas on üldnarkoosis ravile siiski ette nähtud kindlad põhjused ning kergekäeliselt sellesse protseduuri suhtuda ei tohiks - seda enam, et ka üldnarkoosist taastumine on omaette väljakutse.

Millal ravida hambaid narkoosis?

Hambaid tuleks üldnarkoosis ravida siis, kui koostöövõime puuduse tõttu pole võimalik patsienti ravida tavameetodil.

“Kui inimesel on meditsiiniliselt näidustatud ravi mittevõimalikkus või patsiendil esineb paaniline hirm hambaarsti suhtes, mis tuleneb näiteks kõrgest valulävest või vastumeelsusest hambaravi protseduuride suhtes, siis on võimalik kasutada üldanesteesias hambaravi meetodit,” ütles Kiige, täpsustades, et on teatud protseduurid, mis nõuavad narkoosi rohkem kui teised.

“Üldnarkoosis eemaldatakse (tarkuse)hambaid, ravitakse tsüste ning parandatakse hambaid, tehakse huule-ja keelekida operatsioone ning veelgi keerukamaid operatsioone nagu hamba eemaldamine põskkoopast,” rääkis Kiige.

Üldnarkoos on tänuväärne ka seetõttu, et võimaldab arstil teha tööd segamatult – patsiendi keha on operatsiooni ajal fikseeritud ning mõningaid protseduure saab seetõttu ka kiiremini teostada. 

Üldnarkoos on tänuväärne ka seetõttu, et võimaldab arstil teha tööd segamatult – patsiendi keha on operatsiooni ajal fikseeritud ning mõningaid protseduure saab seetõttu ka kiiremini teostada. 

Paljudel see võimalus puudub

Narkoosiga hambaravi teostatakse vaid koostöös anestesioloogiga, kellega kaardistatakse põhjalikult patsiendi meditsiiniline taust. 

Paraku nõuab üldanesteesia narkoosiaparaati ning ka ruumid peavad olema teenuse osutamiseks vastavalt planeeritud.

Kuna meditsiiniseadmed on väga kallid, siis paljudel kliinikutel neid pole.

Ka riigitasandil oli möödunud aasta jooksul arutelu all üldnarkoosis hambaravi teenuse hüvitamine ning 1.juulist jõustuva hambaravihüvitise korral hakkab riik tasuma ka üldnarkoosis hambaravi eest juhul, kui see on täiskasvanule meditsiiniliselt näidustatud.

Sellest muudatusest on eelkõige abi nendele, kes kannatavad psüühika- ja käitumishäirete ning närvisüsteemihaiguste käes või kellel on raske füüsiline puue.

Äripäev
11. April 2017, 14:13
Vaata EST või RUS arhiivi