Mis paneb kauem rinnaga toitma?

Rinnaga lapsega toitmine on mugav, kuna õige temperatuuriga toit on alati kaasas. Samas ei vaadata ühiskonnas sugugi alati rinnaga avalikult toitva ema peale positiivselt, kuigi avalik söömine kui selline pole tabu.

On leitud, et erinevate sekkumiste abil saab imetamise kestvust ja osakaalu suurendada. Tervishoiutöötajad saavad rinnaga toitmise edendamisel kasutada teadmisi imetamist mõjutavatest teguritest ja emade rinnaga toitmisega seotud arusaamadest. 

Rinnaga toitmist mõjutavate tegurite teadmine annab olulist informatsiooni sellest, millised on emade imetamisega seotud valikute puhul olulised mõjutegurid ja millistele riskigruppidele tuleb enim tähelepanu pöörata. Emade arusaamade teadmine aitab leida levinud väärarusaamu ning levitada asjakohast informatsiooni.

Päris paljud toitsid lapsi pool aastat
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis läbi viidud uurimistöö tulemused põhinevad 79 ema vastustel internetikeskkonnas läbi viidud küsimustikule. Värvati kuni viieaastaste laste emad, kelle kontaktandmed olid saadaval Paide Arst OÜ ja OÜ Perearst Ruth Ladva perearstikeskuste nimistutes.
Imetamisega alustasid kõik vastanud ning vähemalt kuuenda elukuuni toitsid oma lapsi rinnaga 79,7% emadest. Vastanute imetamisega seotud hoiakud olid peamiselt positiivsed. Selgus, et mida positiivsemad on emade imetamisega seotud arusaamad, seda pikem on imetamise kestvus. 
Emade imetamisega seotud arusaamadest mõjutavad imetamise kestvust positiivselt enim arvamus, et rinnaga toitmine parandab lapse vastupanuvõimet haigustele ning rinnapiim on lapsele parem toit võrreldes piimaseguga. 
Tervishoiutöötajatel on siinkohal oluline roll teadlikkuse parandamisel rinnaga toitmise kasulikest mõjudest. Varasemast uurimistööst on selgunud, et informatsioon imetamise kasulikkusest muudab emade suhtumist imetamisse positiivsemaks.
Enim lahknesid emade arvamused väite “imetamine rikub rindu” osas, kolmandik emasid nõustus, kolmandik ei nõustunud ning kolmandik ei osanud seisukohta võtta. Veel ei osatud seisukohta võtta või nõustuti vähem väitega, et imetamine aitab emal pärast sünnitust normaalkaalu saavutada. Lisaks teati vähem, et öösel imetamine suurendab piima eritumist. Need on mõningad teemad, millele tuleks emadega imetamisest rääkides rohkem tähelepanu pöörata.

Tajutakse endiselt eelarvamusi
Vähem positiivseid vastuseid andsid emad ka ühiskondlike normide tajumisega seotud küsimustele. Võrreldes teiste väidetega nõustuti vähem väidetega “imetamine avalikus kohas on vastuvõetav”, “mehed hindavad imetavaid emasid” ja “Eestis hinnatakse imetavaid emasid”. Nõustusid veidi üle poole vastanutest. See võib viidata Eesti ühiskondlike normide kujundamise vajalikkusele. Tihti suhtutakse rindadesse kui ainult seksuaalobjektidesse, unustades ära nende peamise funktsiooni. Ühiskond peaks rinnaga toitmist aktsepteerima normina.
Töös leiti, et emade imetamisega seotud arusaamasid mõjutasid positiivselt peamiselt pere parem majanduslik olukord, raseduse ajal imetamisest teiste emadega vestlemine, sünnituskogemuse raskemaks hindamine, pikem nahk-naha kontakti kestvus, varane esmane imetamine, positiivsem hinnang esimesele imetamiskogemusele ning oma psüühilisele tervisele. 
Selgus, et nahk-naha kontaktil ja esimesel imetamisel on oluline mõju ema rinnaga toitmisega seotud hoiakutele. 42% emadest vastas, et nahk-naha kontakti tehti järjest kuni 30 minutit, seega enamikel juhtudel katkestati nahk-naha kontakt tõenäoliselt muude protseduuride tegemiseks. 
Kohe sünnitusjärgselt on ema oma hormonaalse staatuse tõttu vastuvõtlikum ning teadaolevalt soodustab nahk-naha kontakt ema ja lapse kiindumussuhte loomist. Positiivse esimese imetamiskogemusega saab luua hea aluse edaspidisele imetamisele.

Mida vanem ema, seda kauem imetab
Imetamise kestvust enim pikendavad mõjutegurid olid ema kõrgem vanus, raseduse ajal nõuandlast saadud broðüüride lugemine ja internetist teabe otsimine, vastsündinu parem tervislik seisund ning ennast beebiga enesekindlalt tundmine.
Raseduse ajal internetist teabe otsimine pikendas imetamise kestvust ning internet oli emade poolt enim kasutatud infoallikas. See tähendab, et emadele suunatud veebisaitide sisu on oluline mõjutaja. Kuna imetamise kestvust pikendas ka nõuandlast saadud broðüüride lugemine, siis on nõuandlas teaduspõhise informatsiooniga broðüüride jagamine põhjendatud. Emade hoiakuid muutis positiivsemaks teiste emadega raseduse ajal imetamisest vestlemine ning see oli populaarsuselt teine kasutatud informatsiooni allikas. Siinkohal võiks olla põhjendatud raseduse ajal emade vestlusringi läbiviimine.

Ebakindlus paneb katkestama
Üheks peamiseks imetamise kestvust mõjutavaks teguriks on vastsündinu tervislik seisund. Vastsündinul esinevad terviseprobleemid võivad endaga kaasa tuua raskusi imetamisel. Järelikult vajavad emad, kelle vastsündinul esinevad terviseprobleemid sünnitusjärgselt erilist tähelepanu ja tuge. Neile peaks vajadusel pakkuma alternatiivseid võimalusi vastsündinule rinnapiima pakkumiseks ja laktatsiooni soodustamiseks.
Emad, kes tunnevad ennast oma vastsündinuga ebakindlalt, katkestavad tõenäolisemalt imetamise varem. Mõningad emad kardavad iseseisvalt oma vastsündinuga tegeleda ja vajavad julgustamist peamiselt kogemuste puudumise tõttu. Neile emadele on vaja meelde tuletada, et vastsündinut on vaja tihti rinnaga toita ning edusammude korral kinnitada, et tehtu on õige. 
Nii imetamist mõjutavad tegurid kui ka emade arusaamad rinnaga toitmisest võivad riigiti erineda nende kultuurilise või sotsiaalmajandusliku tausta tõttu, seega on oluline uurida antud teemat Eestis põhjalikumalt suurema valimiga.

Artikkel tugineb Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kaitstud lõputööl “Emade arusaamad imetamisest ja rinnaga toitmist mõjutavatest teguritest”.

 

Rinnapiima on parem seedida

1. Rinnapiim on sobiva temperatuuriga ning toitainete sisalduse poolest lapsele parim.
2. Beebil on rinnapiima kergem seedida kui kõige kallimaid ja paremaid piimasegusid. Ema rinda saavate beebide seedimisega vähem muret, nad ajavad toitu harvem välja kui piimasegude korral ja nad on rinda saades rahulikumad.
3. Ema enda jaoks toob rinnaga­ toitmine leevendust­ sünnitusega seonduvale veritsemisele. Imetamine põhjustab emakalihase kokkutõmbeid, mille tulemusena väheneb sünnitusejärgne verevool. Imetamise abil saab kokkutõmbuv emakas kiiremini tagasi sünnituseelse vormi.
4. Rinnaga toitmine loob ema ja lapse vahele usaldusliku ja sooja suhte.
5. Rinda imedes treenib beebi oma suu- ja näolihaseid rohkem kui lutipudelist juues. Samas soodustab see lõualuude, hammaste ning näokolju tervislikku arengut, see omakorda aitab hiljem kaasa kõne arengule.
6. Rinnapiim tugevdab beebi immuunsüsteemi, väheneb allergiliste haiguste sagedus ning harvem esineb ka hingamisteede ning seedesüsteemi nakkusi.
7. Beebi ei saa rinnapiimatoidul muutuda ülekaaluliseks. Kui ema oma last süstemaatiliselt imetab, siis reguleerib organism rinnapiima kogust väga tundlikult, vastavalt beebi vajadusele. Ka täiskasvanueas on rinnaga toidetud beebid sageli paremas vormis ja normkaalus.
8. Rinnapiim ei nõua eelnevat valmistamist.
9. Reisimine on lihtsam, kui ei tule kaasas kanda piimasegusid ja -pudeleid.
10. Öine toitmine on oluliselt lihtsam: emad saavad võtta beebi enda kõrvale voodisse ja neid sealsamas toita. Rinnaga toitmise kasuks otsustanud emad puhkavad öösiti paremini välja.
11. Rinnapiima suhtes on allergiat harvem kui piimasegude suhtes.
12. Imetav ema taastab oma raseduseelse figuuri kiiremini kui last piimaseguga toitev naine.
13. Esimese 4–6 elukuu jooksul piisab beebile tervislikuks toitumiseks emapiimast – see on toitainete poolest täiuslik ning katab kõik beebi toitumisega seotud vajadused.
14. Emapiim on beebi toitmiseks kõige arukam valik. Piimasegud on kallid­, pealegi ei ole väljaminek põhjendatud, kuna rinnaga toitmine on lisaks tervislikkusele ka odavam. Seni kuni ema tervis on enam-vähem korras­ ja ta sööb tervislikku toitu, on tema rinnapiim beebi jaoks parim saadaolev toit ja seda ei mõjuta ema rahaline seis.
15. Kui ema leiab, et imetamine talle siiski ei sobi, saab ta alati minna üle piimasegudele. Vastupidine vahetus aga ei ole võimalik ja seepärast ongi vaja lõplik valik toitmisviisi kohta teha juba enne lapse sündi.
16. Isegi paarist päevast rinnaga toitmisest on kasu – laps saab ternespiimast sedasorti vajalikke aineid, mida ükski piimasegu ei suuda tagada. 
Ternespiim on enne rinnapiima erituma hakkamist tulev magus ja veesarnane vedelik, selle kaudu saab beebi vajalikud antikehad haiguste vastu võitlemiseks.

Rinnaga toitmine võib naise liikumisvabadust piirata
1. Imetav ema peab rinnaga toitmise perioodi vältel hoolikalt jälgima, et ta enese toidulaual oleksid tervislikud ja küllaldase toiteväärtusega toidud.

2. Esialgu ei saa teised inimesed lapse toitmisel abiks olla. Edaspidi, kui piima on rohkesti, saab osa piima pudelisse varuda, nii et last saab oma ema piimaga toita ka mõni teine inimene peale ema enese.
3. Emal ei ole võimalik täpset arvestust pidada, kui palju laps piima on saanud. Pudeliga on toidukogustest parem ülevaade. Siiski ei pea muretsema, et laps võiks nälga jääda, kui tal lubada vastavalt oma soovile rinda saada. Toitumisega seotud küsimuste ja kahtluste korral võib konsulteerida ka arstiga.
4. Rinnaga toitmine eeldab pisut erinevat elustiili kui pudelitoidu andmine. Kui ema peab mitmeks tunniks kodunt eemale jääma, tuleb tal otsustada, kas ta on nõus ja valmis avalikult imetama. Mõne naise jaoks on see väga privaatne tegevus ning välja minnes toidetakse last pudelist. Teised jälle jätkavad imetamist, kuid piiravad kodunt ära käimisi. Otsus selle kohta, mis tundub sobivam, tuleb igaühel ise teha. Lähedaste toetus võib siiski anda julgust rinnaga toitmise jätkamiseks.
5. Ema heaolu on beebi heaoluga tihedalt seotud. Kui ema on haige, üleväsinud või viletsa toidu peal, kajastub see ka rinnapiima hulgas ja omadustes. Pudeliga toitmisel ema tervisemuutused lapsele nii otsest mõju ei avalda. Siiski on oluline mõista, et rinnaga toitmine innustab naist enda tervise eest paremini hoolitsema.
noorema.ee

Äripäev
10. April 2017, 12:01
Vaata EST või RUS arhiivi