Gripi tõttu suri tänavusel hooajal 43 inimest

Terviseameti andmeil on gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud sel hooajal 43 haigestunut. Hooaeg pole aga veel kaugeltki läbi.

 

Hooajal hospitaliseerimist vajanud patsientidest 73 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised, kelle haiglaravi kestvuseks oli keskmiselt 13,8 päeva (1- 22 päevani).

„Kui võrrelda käesolevat hooaega eelmistega, siis on selle hooaja haiglaravi vajanute andmed ületanud juba praegu kõikide varasemate hooaegade näitajaid,“ ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova.

Möödunud hooajal, kui valdavaks gripiviiruseks oli A(H1N1)pdm09, kulges haigus raskemalt laste hulgas, kes moodustasid pea poole kõikidest haiglaravi vajanutest. Sel aastal ringluses olev gripiviirus A(H3N2) on toonud kaasa palju raskeid haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas.

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud sel hooajal kokku 105 inimest. Keskmine intensiivravi kestus oli 9 päeva (piirid 1 päevast – 34 päevani).

Kui varasemate aastate gripisuremus on jäänud Eestis 20-22 surmajuhu juurde, siis sel hooajal on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 43 inimest vanuses 7 kuud kuni 95 eluaastat. Surnute mediaanvanuseks on 79,5 aastat (7 kuust kuni 95. eluaastani).

Raskete gripijuhtude ülevaade

Kuni 15aastastest lastest on hooajal gripi tõttu intensiivravi vajanud kolm last. Lastest üks suri, tegu oli 7kuuse imikuga, kes oli väidatavalt eelnevalt terve ja enne haiglasse sattumist olnud kaks päeva kõrge palavikuga kodus.

Vanusrühmas 18-64 eluaastat vajas gripi tõttu intensiivravi 19 inimest. Ühest raskendavat riskifaktorit ei saa välja tuua, kuna kaasnevad haigused olid mitmekesised: viiel patsiendil olid kopsuhaigused, neljal juhul oli tegu alkoholi sõltlastega, kolmel haigestunul olid lisaks kardiovaskulaarsed haigused, kolmel onkoloogilised, üksikute juhtudena esinesid veel endokrinoloogilised ja geneetilised haigused. Kahe inimese puhul andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid. Selles vanusrühmas suri kolm inimest.

Vanusrühm 65 ja enam on intensiivravi vajanud 83 inimest. Kõik kuulusid gripi suhtes riskirühma nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. Põhiliseks riskifaktoriks on südameveresoonkonna haigused (53 inimesel ehk 64,6%), neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 22 patsiendil, 33 patsiendil lisandus üks või kaks muud patoloogiat. Esikohal olid krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogilised probleemid, neerupuudulikus ja diabeet. Informatsioon kaasuvate haiguste kohta puudus 12 inimesel, sest nad sattusid intensiivraviosakonda juba üliraskes seisundis ja nad kõik surid.

Selle hooaja eripäraks võiks lugeda hooldekodudest intensiivravi osakonda sattunute kõrget arvu. 17 inimesest, kes sattusid intensiivravisse hooldekodudest surid 12.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu surnutest keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud, kuigi on teada, et õigeaegne gripivastane vaktsineerimine aitab ära hoida tõsist haigestumist ja vähendab oluliselt grippi suremust. Õige aeg gripivastaseks vaktsineerimiseks on oktoober ja november. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vanemaealiste, vanuses 65 ja enam inimeste vaktsineerimisele.

Äripäev
05. April 2017, 19:14
Vaata EST või RUS arhiivi