Stress hüüab tulles – millised on ohumärgid lastel?

Koolilapse viib tihti kevadväsimuse ja stressini oskamatus oma koormust reguleerida ja õppimisega seotud pingeid maandada.
Koolilapse viib tihti kevadväsimuse ja stressini oskamatus oma koormust reguleerida ja õppimisega seotud pingeid maandada.Foto: Scanpix/PantherMedia
Koolilapse viib tihti kevadväsimuse ja stressini oskamatus oma koormust reguleerida ja õppimisega seotud pingeid maandada.

Käimas on kõige pikem kooliveerand ja paljudel lastel on õige pea ees ka koolikatsed gümnaasiumidesse. Kuidas hoida oma lapse organismi vormis ajal, kui kevadväsimus on võimust võtnud, viirusteaeg on saavutanud oma haripunkti, aga vaja oleks hoida end terve, aktiivse ja terasena.

Confido Erameditsiinikeskuse arsti Eve Kivistiku sõnul on mõõdukas stress loomulik, aitab üldjuhul inimesel end kokku võtta ja eesmärke saavutada ning samuti ka motiveerib. „Kuid liigne ja pikaajaline stress ning ülepinge mõjuvad tervisele halvasti,“ sõnab Eve Kivistik. Esimesteks stressist tingitud ohumärkideks on enamasti ärrituvus, väsimus või ükskõiksus, samuti ka peavalu, kerge ärevus, seedehäired ja uneprobleemid. „Need võivad olla ohusignaalid, millest keha märku annab,“ sõnab arst.

Tema sõnul viibki lapsed tihti kevadväsimuse ja stressini oskamatus oma koormust reguleerida, pingeid maandada ja tehtud ning tegemist vajavate tööde suhtes rahulikku meelt säilitada. "See omakorda toob kaasa keskendumisraskused, õpiedukuse languse ja õpihuvi kadumise," nendib arst.

Tavaline versus tavalisest suurem koormus

Koormustaluvus on laste puhul väga individuaalne. „Üks laps on harjunud käima peale kooli veel mitmes trennis ja huviringis. Kui ta eksamite perioodil vähendab trennide koormust ja pühendab selle aja õppimisele, siis targalt käitudes ja samal ajal korralikult toitudes ning unerežiimi pidades ülekoormuse seisundit ei tekkigi,“ sõnab Eve Kivistik. „Teisel lapsel on aga igapäevase koormuse foon madalam ning lisapinge eksamite ja katsete tõttu väga kerge tekkima. Kõige paremini peaksid oma last tundma tema vanemad. Last jälgides ja temaga rääkides, toetame koormuste jaotumist ja oleme heaks nõuandjaks,“ jagab Kivistik lapsevanematele soovitusi.

Arsti hinnangul esineb ülekoormust ja –väsimust kindlasti rohkem linnalastel. „Samuti lastel, kelle päevad on pidevalt üleplaneeritud ja puhkamiseks aega vähe. Kui nüüd lisanduvad veel koolikatsed ja eksamid, siis niigi habras tasakaal võib kergesti kaduda. Rohkem kui pooled koolilapsed on altid ülekoormusele,“ märgib arst.

Abiks ka vitamiinid ja toidulisandid

Suure koormuse ajal, olgu see spordivõistluste või õppetööga seotud, aitab kevadväsimust ennetada teadlik toitumine aga ka mitmed toidulisandid – vitamiinid ja mineraalid, mida meie põhjamaises kliimas on raske loomulikul teel organismil kätte saada.

Südameapteegi peaproviisori Triinu Entsik-Grünbergi sõnul on kasvava lapse ja noore jaoks oluline eelkõige täisväärtuslik toit. „Lapsevanematena me paraku teame, et ega alati ei ole võimalik juba iseseisvalt oma päeva planeeriva koolilapse toidukordi lõpuni kontrollida,“ sõnab proviisor.

“Seepärast on just veebruarist kuni maini aeg, mil oleks hea oma tublidele trenni- ja koolilastele omalt poolt õigeid vitamiine ja mineraale apteegist juurde küsida. Proviisorid saavad anda nõu, milline kombinatsioon ja kogused võiks kõige paremini just teie lapse vanusele sobida, “ lisab Entsik-Grünberg.

Südameapteegi proviisor toob välja, et üks oluline turgutaja, mida meie kliimavöötmes talvel alati väheks jääb, on D-vitamiin ehk päikesevitamiin - soovitatav manustada septembrist kuni aprilli-maini.

“Erinevalt teistest vitamiinidest, mida võetakse maksimaalselt paarikuuliste kuuridena, tuleks seda võtta pigem iga kuu,” lausub peaproviisor ning toob juurde ühe nipi lapsevanematele: „D-vitamiini oleks hea lastel ja noortel juurde võtta neil kuudel, mille eestikeelses nimes on sees täht R. Juhuslikult on r-iga kuud ka kõige päikeseenergiavaesemad kuud.”

„Kevadeks on paljudest köögi- ja puuviljadest poelettidel C-vitamiin otsa saanud. Nii on abiks, kui seda toidulisandina juurde võtame,“ lausub Entsik-Grünberg.

Südameapteegi peaproviisori sõnul on enne kevadist eksamiperioodi kui ka väiksemate laste mälu- ja keskendumisvõime parandamiseks vajalikud omega-3 rasvhapped. Tänapäeva kalaõlid maitsevad hästi, omega -3 rasvhapet leiab apteegiriiulilt nii maitsvate šokolaadi- kui ka kummikarukestena. “Vana hea kalamaksaõli võtmise pinge on sellega jäänud lasteraamatute klassikaks, tänapäeva lapsed teavad kalaõli kui maitsvat ja magusat,“ lausub apteegi peaproviisor.

Just trennilastele on eriti oluline magneesium, kelle füüsiline koormus on tavapärasest suurem. „Magneesium aitab tugevdada südant, närvisüsteemi, on hea abimees sportlastele lihaspingete lõõgastamisel,“ soovib Triinu Entsik-Grünberg.

Organismi aitavad stressi ja väsimuse korral turgutada B-grupi vitamiinid, mis on ühtlasi head ka nahale, eriti puberteedieas. „Magneesium koos B-vitamiinidega rahustab närve ja toob hea une, “ märgib peaproviisor.

Lõpetuseks soovitab proviisor kindlasti üle vaadata lapse päevarežiim. “Peale toidulisandite kaasamise laste menüüsse, tuleks kindlasti üle vaadata ka laste päevarežiim- et laps saaks piisavalt puhata ning läheks õigel ajal magama,” paneb ta lapsevanematele südamele.

 

Äripäev
03. April 2017, 13:29
Vaata EST või RUS arhiivi