Levin: lapse tervise vundament on rinnaga toitmine

Tunnustatud lastearst Adik Levin ütleb, et globaliseeruvas maailmas kõrgtehnoloogia fantastilise arengu foonil on devalveerumas paljud tõelised inimlikud väärtused.

Esmapilgul paistab, et ema ja lapse diaad on nii loomulik ja arusaadav igale inimesele, et kaasajal ei ole üldse vaja sellest rääkida ja kirjutada. Tegelikult see nii ei ole. 

Eesti Vabariigis XXI sajandil teise kümnendi keskel ehk 2015. aastal on näiteks täielikult rinnaga toidetud lapsi kuuendaks elukuuks vaid 29,9%. Seda on loomulikult imevähe ja olen sunnitud väitma, et oleme unustanud, et lapse bioloogilise, füüsilise ja vaimse tervise alus on siiski rinnaga toitmine.
Alles see oli, kui riigikontrolli audit konstateeris meil palju probleeme laste tervishoius. Arvan, et laste tervise halbade näitajate taga on vajakajäämine just rinnaga toitmisel. Tuleb tõdeda, et palju tööd on tegemata nii meie peredes kui ka riigi tasandil. Ma mõtlen alati, miks meie emad nii kergekäeliselt soovivad lõpetada lapse rinnaga toitmist ja alustavad kunstlike segude kasutamist?
Üheks põhjuseks on see, et meie perearstinduse süsteemis on rinnaga toitmine teisejärguline probleem. Loomulikult on see laste tervishoiu reformimise tulemus.
Emad pole alati süüdi
Arvan, et enne kui süüdistada emasid, et miks meil rinnaga toitmine on nii halvas seisundis, peaks kõigepealt vaatama, kuidas tervishoiu korraldus on organiseeritud selleks, et aidata ja toetada emasid rinnaga toitmisel. Siin on riiklikul tasandil väga palju vajakajäämist.
Alles see oli, kui tuldi välja uue vanemapalga reformimisega ja selgus, et tahetakse parandada nii ema, isa kui ka tööandjatega seotud suhteid. Kes aga ära unustati, on laps.
Mulle jäi mulje, nagu poliitikutest reformijad oleksid unustanud, miks üldse on tekkinud vajadus maksta vanemapalka? Oleks ju täiesti loogiline, kui kõigepealt oleks arvestatud lapse õiguste ja vajadustega. Millegipärast on ära toodud, et ema ja laps peavad olema kodus esimesed 30 päeva. Loomulikult on see hea, kui ema ja laps on koos lapse esimesel elukuul.
Kust on aga võetud, et ema ja laps peavad olema koos ainult esimesel elukuul? Ei ole ühtegi tõenduspõhist uuringut selle kohta. Kas siin ka ei peitu üks põhjustest, miks kuuendaks elukuuks on meil vaid rinnast toidetud ainult 29,9% lastest!
Olen sellest püüdnud rääkida juba kakskümmend aastat, kuid millegipärast laste õigused ja vajadused on ikka teisejärgulised ning kõige tähtsamateks on siiani osutunud ema, isa ja tööandja vajadused.
Püüame ema ja lapse kontaktile läheneda instinkti vaatevinklist. Instinkt tähendab pärilike närvimehhanismidega määratletud keerukat käitumisvormi, mille tulemusena tagatakse organismi esmased vajadused. Samas on see loomulik inimlapse instinkt hakanud hävinema. Miks?
Juba 1892. aastal avaldas akadeemik Vernadski oma kuulsa noosfääri kontseptsiooni. Ta tuli järeldusele, et inimene on loonud tänu industrialiseerimisele uue keskkonna, muutes sellega biosfääri oma ümber.
Sellest kontseptsioonist järeldub, et inimkond ise soodustab vägisi looduse poolt loodud põhimõtete muudatusi ja loob tingimused isegi instinktide kustumisteni.
Kõik algab sünnitusest
Normaalne instinkt ehk kontakt ema ja lapse vahel saab areneda siis, kui on olnud loomulik sünnitus: see tähendab, toimub vaginaalne sünnitus, vastsündinu pannakse kohe ema kõhule, nabavääti ei lõigata kohe läbi, laps saab vabalt roomata ema rinnani ja suudab imeda vajaliku hulga ternespiima jne.
Seda vajalikku ema ja lapse kontakti jada võiks lõpmatuseni jätkata. Kuid püüame kõik vajaliku lühidalt kokku võtta.
Kui laps on sündinud, katkeb õige pea tema kontakt emaga füüsilise nabaväädi kaudu. Hämmastaval kombel jääb ta aga siiski seotuks teiste nabaväätide – bioloogilise, psühholoogilise ehk emotsionaalse, bioenergeetilise ja sotsiaalse nabaväädi kaudu.
Pärast lapse ja ema füüsilist eraldamist töötavad teised neli nabavääti kõik edasi. Bioloogiline ja psühholoogiline ehk emotsionaalne nabaväät on ülimalt olulised lapse füüsilisele, psüühilisele ja vaimsele arengule.
Bioenergeetiline nabaväät on aga oluline ka selleks, et uus ilmakodanik põkkuks turvaliselt oma n-ö teise eluga, et kõik looduse poolt loodud ja kodeeritud instiktiivsed mehhanismid hakkaksid tööle.
Bioenergeetilise nabaväädi olemasolu vastased väidavad, et seda ei ole ja kõik mehhanismid hakkavad tööle tänu sisesekretoorsetele näärmetele.
Nendelt skeptikutelt võiks küsida aga: kes siis annab tõukejõu sisesekretoorsetele näärmetele?
Peaks ju olema loogiline ja enesestmõistetav, et ema bioväli on selleks, et laps hakkaks adapteeruma ja põkkuma looduse seadustes määratu järgi oma teise eluga.
Sotsiaalne nabaväät on selleks, et laps sotsialiseeruks ühiskonnas ning omandaks elus vajalikud alustalad, väärtushinnangud.
Kõik need huvitavad probleemid, mis puudutavad meie inimeste tõelisi inimlike väärtushinnanguid käsitletakse Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste täienduskoolituse loengutes.

Äripäev
31. March 2017, 13:51

Terviseuudised.ee toetajad:

Vaata EST või RUS arhiivi