Kui suur on tõenäosus IVFi abil laps saada?

Ema ja beebi
Ema ja beebiFoto: Scanpix/Caro
Valdav osa viljakusmurega paaridest saab meditsiini abil lapsevanemateks. Keskmine õnnestumise protsent on 30-35, kuid mitme protseduuri järel õnnestub lapsevanemateks saada isegi kuni 75% paaridest.

Viljatusravi õnnestumine on väga individuaalne. Kui keskmiselt õnnestub kolmandik protseduure, siis näiteks Nova Vitas oli 2016 II poolaastal alla 34aastaste naiste seas kliiniliste raseduste hulk 55,5%, mis on märksa üle Euroopa keskmise.
Küsimustele vastab kliiniku kvaliteedijuht ja embrüoloog, PhD Karin Rosenstein.

Millal oleks õige aeg mõelda lapse saamisele?
Bioloogiliselt oleks naine vast kõige küpsem saama lapsi kahekümnendates eluaastates. Eestis on esmasünnitaja keskmine vanus 27, see tähendab, et tegelikult päris paljud naised saavad oma esimese lapse pärast 30. eluaastat. Kõigepealt on vaja lõpetada koolid, seejärel teha karjääri, reisida ning loomulikult peaks olema kõrval ka õige inimene, kellega soovitakse pere luua. Samas, kui oodata, millal kõik kriteeriumid pere loomiseks oleks täidetud, ei pruugi naisel olla enam piisavalt munarakke.

Kas munarakke siis elu jooksul naisel juurde ei teki?
Iga tütarlaps sünnib kindla arvu munarakkudega, mis tema elu jooksul hakkavad vähenema. Teatavasti vanuse kasvades viljakus langeb ning mõnikord on munarakkude hulk oluliselt vähenenud juba enne 40. eluaastat. Kui lapsesaamist soovitakse teadlikult edasi lükata, tasuks regulaarselt oma viljakust kontrollida. Nova Vitas saavad arstid hinnata munarakkude ligikaudset reservi ning ultraheliuuringu abil on võimalik tuvastada muutusi emaka anatoomias.

Mis vanuses naised peaks siis oma viljakust kontrollima?
Kõik naised peaks igal aastal käima günekoloogi juures kontrollis. Eraldi viljakuse kontrolli võiks tulla enne 30. eluaastat. Kui naine soovib teadlikult pereloomist edasi lükata, on võimalik munarakud külmutada. Nova Vital on olemas oma munaraku pank.
Säilitatud munarakke saab vajadusel tulevikus kasutada lapsesaamise eesmärgil. Lisaks on Nova Vita munaraku pangas külmas juba loovutatud doonormunarakke, mida saavad kasutada naised, kellel enda munarakke ei ole või nende kvaliteet on oluliselt langenud.

Kas mehed saaksid ka oma viljakust hinnata ja seemnerakud panka panna?
Mees saab anda kliinikus spermaanalüüsi, mille põhjal hinnatakse seemnerakkude hulka, nende liikuvust ja väljanägemist.
Nova Vita kliinikus on olemas spermapank, kus mehed saavad hoiustada oma seemnerakke, nt kui ees ootab keemia- või kiiritusravi. Lisaks säilitame spermapangas doonorspermat.

Millal peaks murelik paar arsti juurde pöörduma?
Viljatust defineeritakse tavaliselt kui võimetust jääda lapseootele vaatamata regulaarsele suguelule. Kui paaril ei ole õnnestunud rasestuda ühe aasta jooksul, on soovitatav pöörduda viljatusraviga tegeleva arsti poole.

Mis on viljatuse põhjused?
Viljatuse põhjused võivad olla väga erinevad: naisepoolsed (nt ovulatsioonihäired, munajuhad on sulgunud, endometrioos, emaka probleemid, varajane menopaus), mehepoolsed (nt geneetilised või anatoomilised põhjused, suguteede põletikud) või mõlemapoolsed. Teatud juhtudel jääb viljatuse põhjus selgusetuks. Viljatuse kujunemisel on kindlasti oma osa ka inimese elustiilil ning keskkonnal.

Mis on IUI, IVF, ICSI, FET?
Et aidata viljatuid paare, on välja töötatud kunstliku viljastamise meetodid. Neist lihtsaim on IUI (intra uterine insemination), mille puhul viiakse mehe seemnerakud spetsiaalse kateetri abil naise emakasse, arvestades munaraku ovulatsiooni aega. Kui IUI protseduur ei ole tulemuslik, minnakse edasi IVF (in vitro fertilization) protseduuriga, kus naise ja mehe sugurakud pannakse kokku laboritingimustes. Raskema mehepoolse viljatuse korral tehakse ICSI (intracytoplasmic sperm injection) protseduur, mille käigus süstitakse üks seemnerakk otse munarakku.
Peale IVF/ICSI protseduuri kasvatatakse embrüoid laboritingimustes 2–6 päeva ning valitakse 1–2 embrüot (harva 3 embrüot) naise emakasse siirdamiseks. Kui protseduurist jääb üle hea kvaliteediga embrüoid, on need võimalik külmutada ja kasutada tulevikus FET (frozen embryo transfer) protseduuris.

Kas spermaanalüüs on vajalik?
Kuna paari viljatuse põhjused võivad olla nii mehe- kui ka naisepoolsed, on kindlasti oluline uurida ka mehe seemnerakke.
Spermaanalüüs annab kiire ülevaate seemnerakkude kvaliteedi kohta ja aitab arstil otsustada, millist viljatusravi meetodit konkreetse paari puhul kasutada.

Kas IVF protseduurile tulemiseks on vanusepiirang?
Vastavalt kehtivatele seadustele ravitakse viljatust 18–50aastastel naistel. Haigekassa toetab kuni 40aastaste naiste viljatusravi protseduure. Meestel ülemist vanusepiirangut ei ole.
Kui tihti IVF protseduur õnnestub?
IVF ravi tulemus sõltub viljatuse põhjusest ning on üldiselt negatiivses korrelatsioonis naise vanusega. Tavaliselt jääb peale esimest IVF protseduuri lapseootele 30–40% naistest. Mõnel paaril on vaja läbida mitu IVF ravitsüklit. Üldiselt 80–85% paaridest saab lastetusravimeetoditest abi.

Kui esimene IVF tulemust ei anna, siis kui ruttu võiks planeerida järgmist?
Soovitatav paus kahe IVF protseduuri vahel on 2–3 kuud. Valmidus uueks IVF tsükliks on individuaalne ja sõltub ka psühholoogilisest valmisolekust.

Kas suitsetamine ja alkoholi tarvitamine mõjutab viljatusravi tulemuslikkust?
Suitsetamine ja rohke alkoholi tarvitamine vähendavad kindlasti võimalusi lapseootele jääda. Mitmed uuringud on tõestanud, et suitsetamine vähendab seemnerakkude võimekust ja mõjub negatiivselt munarakkude kvaliteedile. Kui on plaan jääda lapseootele, soovitame kohe loobuda suitsetamisest ning vähendada alkoholitarbimist.

Kas ülekaal mõjutab naiste ja meeste viljakust?
Liiga suur kehakaal (kehamassiindeks üle 30) mõjub pärssivalt nii naiste kui ka meeste viljakusele. Ülekaalulistel on raskem rasestuda nii loomulikul teel kui ka IVF abil, samuti esineb ülekaalulistel naistel rohkem raseduse katkemisi.
Ülekaalulistel meestel on vähem seemnerakke ning nende liikuvus on aeglasem võrreldes normaalkaaluga meestega. Naiste puhul on viljakust pärssivaks teguriks ka alakaal (kehamassiindeks alla 19).

Kuidas mõjutavad viljatusravis kasutatavad ravimid naise tervist?
Reeglina ei oma viljatusravi ravimid olulisi kõrvalmõjusid. Kõige tõsisem võimalik kõrvalmõju on munasarjade hüperstimulatsioon (see tekib 1–2% naistest).
See tähendab, et naise munasarjad reageerivad valitud ravidoosile liiga ägedalt ja munasarjades küpseb korraga liiga palju munarakke.
Viljatusravi alustades on väga oluline järgida täpselt raviarsti soovitusi ning käia kokkulepitud aegadel ultraheli kontrollis, mille käigus saab arst hinnata, kuidas ravimid konkreetsele naisele mõjuvad.

Kas vajadusel on võimalik kasutada doonorsugurakke?
Näiteks Nova Vita Kliinikus on võimalik kasutada nii seemne- kui ka munarakudoonorit. Meil on oma spermapank, aga on võimalik organiseerida doonorseemnerakkude tellimine mõnest Euroopa spermapangast.
Sobiva munarakudoonori leidmine võib võtta kauem aega, isegi mõni kuu.

Kui palju lapsi on Nova Vita abil üldse sündinud?
Oleme rõõmsad, et aastate jooksul on Nova Vita kliiniku abil sündinud üle 2100 lapse. Mullu II poolaastal olid head tulemused ka vanusegrupis 40–50 aastat: kliinilisi rasedusi tekkis 33,5% naistest (sh doonormunarakkudega tsüklid).

Äripäev
10. March 2017, 14:17
Vaata EST või RUS arhiivi
Mirjam Esperk

Mirjam Esperk

Kadi Heinsalu

Kadi Heinsalu

Violetta Riidas

Violetta Riidas